Soojuspump ammutab energiat ümbritsevast keskkonnast

Põhimõtteliselt ei ole soojuspump midagi uut, kuna seda kui säästlikku küttesüsteemi on paigaldatud Rootsis juba enam kui 30 aastat. Seega saab öelda, et kogemuste pagas peaks olema piisav. 90%-le Rootsis ehitatavatest uutest pereelamutest paigaldatakse soojuspumbal põhinev küttesüsteem. Kasutamismugavuselt sarnaneb soojuspump iga teise kodumasinaga, ta on 100% automaatne, hoolde- ja järelevalvevaba.

Soojuspump on seade, mis ammutab energiat ümbritsevast keskkonnast ? välisõhust, maapinnast, ruumide ventileeritavast õhust, veekogust. Tööpõhimõttelt sarnaneb ta tavalise külmkapiga, milles on kompressor, tsirkulatsioonipump ja soojusvaheti.

Soojuspumbad saab jagada viieks: maasoojus-, ventilatsioonisoojuspump, kombineeritud maa- ja ventilatsioonisoojuspump, õhk-õhk soojuspump ning õhk-vesi soojuspump. Maasoojuspumbad sobivad üle 200 m2 küttepinnaga hoonetesse ja eeldavad ka piisavalt kaevatavat maad, kuhu paigaldada maatoru. Ventilatsioonisoojuspump sobib alla 150 m2 küttepinnaga hoonesse. Ventilatsioonisoojuspumbal puudub maatoru, kuna see tarvitab soojusenergia tootmiseks hoonest välja ventileeritavat õhku.

Kõige populaarsemaks on kujunemas kombineeritud maa- ja ventilatsioonisoojuspump, mis on ideaalne alla 250 m2 küttepinnaga hoonesse. See seade tagab lisaks sooja tegemisele ka õhuvahetuse hoones. Kombineeritud seade kasutab soojusenergia tootmiseks ära nii maasoojuse kui ka ventileeritava õhu soojuse. Tema eeliseks on lühike maatoru.

Kui soovitakse täiustada olemasolevat küttesüsteemi kiirelt ja mugavalt, siis on väljapääs õhk-õhk soojuspumba näol. Selline lahendus ei nõua erilisi ehitustöid ja maad kaevata pole vaja. Õhk-õhk soojuspumbal on veel plussiks, et ta pakub palavatel suveilmadel jahutust. See tilluke soojuspump suudab elektrikulusid vähendada poole võrra.

Kuna elame kliimavöötmes, kus 2/3 aastast on kütteperiood, ning sooja vett tarbime aasta läbi, moodustab soojusele kuluv raha väga suure osa kõikidest meie väljaminekutest. Soojuspumba kasutegur on võrreldes otseelekterküttega kolmekordne ja seega on tasuvusaja pikkus tänaste energiahindade juures ca 8?10 aastat. Energia hinna tõustes lüheneb ka tasuvusaeg. Kuni 2/3 hoones vajaminevast soojusenergiast suudab toota soojuspump, seega kulutatakse pea 70% vähem elektrienergiat võrreldes näiteks otseelekterküttega. Kulutades 1 osa elektrit, saame tagasi kuni 3 osa soojust.

Eestis kulub ühe pereelamu peale keskmiselt 15 000?20 000 kWh soojusenergiat aastas, sõltuvalt hoone suurusest.

Autor: Heikko Lett