Eesti marjavein jääb ikka müüki

Merike Lees 08. aprill 2004, 00:00

Eesti alkoholiseaduse järgi tohib veiniks nimetada vaid viinamarjadest valmistatud veini, Eestis valmistatu käib puuvilja- ja marjaveini kategooria alla. Puuviljaveini nimetuses peab sõnale ?vein? eelnema veini peamiseks tooraineks oleva puuvilja või marja nimetus.

Puuvilja või marja nimetuse asemel võib kasutada sõnu ?puuvilja-? või ?marja-?, kui toorainena on kasutatud mitmeid puuvilju või marju, millest ükski ei ole domineeriv. Ainult sõna ?vein? puuvilja- ja marjaveini puhul kasutada ei tohi.

?Kui Eesti saab mais Euroopa Liidu liikmeks, on puuvilja- ja marjaveiniga seonduv meil siseriiklikult reguleeritav, veini ja veinitooteid puudutavad ELi määrused on meile aga otsekohalduvad,? räägib põllumajandusministeeriumi alkoholibüroo peaspetsialist Monica Lehtmaa.

Praeguses Eesti valitsuse määruses veini ja veinitoodete kohta käiv on kokkuvõtvalt sisse toodud ELi määrustest, nii et tänasel veinikäitlejal on Lehtmaa sõnul väga mugav, kuna ELi määrused on juba toodud Eesti õigusruumi. Seega nende jaoks, kes ka pärast 1. maid veinialal tegelevad, ei muutu kuigi palju.

Formaaljuriidiliselt muutub vaid see, et Eesti valitsuse määruses tuleb veini puudutav osa kehtetuks tunnistada, kuna selle kohta kohalduvad otse ELi määrused ja Eesti reguleeritav on puuvilja- ja marjaveini puudutav.

Mis puudutab tootjaid ja pudelietikettidele kantud infot, siis teeb alkoholiregister vastavalt alkoholiseaduses ja määrustes sätestatule otsuseid, millised tooted on registrisse kandmiseks kõlblikud, st õigesti määratletud. Registrikanne on aegumatu ja seega võib registrisse kantud jooki müüa.

Seega Euroopa Liit ja määratluse muutus ei kaota meie puuviljadest ja marjadest tehtud jooke lettidelt.

Probleem on see, et meie puuvilja- marjaveinide pärisosaks jääb põhiosas siiski ainult siseturg.

AS Valtu Vein juhataja Tõnu Teder ütles, et nende müük ei ole vähenenud, mistõttu ei saa ta öelda, et Eesti tarbija oleks hakanud viinamarjaveine eelistama.

Küll on aga vähenenud Valtu Veini toodangus kangestatud veinide osa ja suurenenud naturaalveinide osakaal.

Sellist teist riiki, kus marjaveinil nii suur osakaal oleks, maailmas ei olegi, märkis Teder. Erilisi ekspordivõimalusi Teder ei näe, kuna marjaveini tehakse ka igal pool mujal. Praegu ekspordib Valtu Vein talvel 6?8 tonni hõõgveini Saksamaale. ?Võib-olla ma olen veinivaenulik, kuid need glögid, mida nad ise teevad, pole joodavad,? tunnistas Teder.

Viinamarjaveinide villimise plaane Valtu Veinil ei ole, kuigi tehnilised võimalused ja võimsusvaru selleks on olemas.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:20
Otsi:

Ava täpsem otsing