EL hakkab rõhuma energia kokkuhoiule

Marko Saaret 08. aprill 2004, 00:00

Euroopa Komisjoni eelnõu kohaselt soovitakse Euroopa Liidus suurendada energiatarbimise efektiivust teenuse kvaliteedi tõstmise kaudu nii, et see tooks aastas kaasa 1protsendilise kokkuhoiu lõpptarbija tasandil. Avalikule sektorile ettenähtud kokkuhoid peaks aga olema 1,5% aastas.

Euroopa Liidu juures asuva Eesti alalise esinduse asejuht Margus Rahuoja kinnitas, et Eestil ja ka paljudel teistel liikmesriikidel on eelnõu osas terve rida küsimusi. Need algavad sellest, kas muuta säästlikkus ja selle saavutamiseks kokkulepitav metoodika liikmesriikidele kohustuslikuks või piirduda indikatiivsete suunistega, ning jätkuvad sooviga teada saada, millisel kaalutlusel soovitab komisjon just niisuguseid säästuprotsente, nagu eelnõu välja pakub.

Komisjoni eesmärk ei ole algatada aktiivseid kampaaniaid kutsumaks üles lõpptarbijat kulutama energiat säästlikumalt ning efektiivsemalt, vaid suunata energiatootjat leidma lahendusi, mis iseenesest aitaksid tarbijal energiat säästa.

Seni puuduvad Euroopa Liidus mehhanismid, mis aitaksid tekitada energiatootja ning -tarbija vahel sellise seose, kus mõlemad pürgiksid säästliku tarbimise poole. Tavaolukorras soovib tootja ikkagi võimalikult suures koguses energiat müüa, jättes tarbija hooleks selle, kuidas säästa ning oma kulusid vähendada. Miks aga peaks energiat tootev ettevõte olema huvitatud sellest, et vähendada energiatarbimist ning seega oma kasumit, ei kooru komisjoni eelnõust välja. Eeldatakse, et tarbimise vähendamine tekitab energiatootjate vahel aktiivsema konkurentsi, küsitavaks aga jääb, kuivõrd kompenseerib see energiateenuse pakkujale või energiatootjale säästlikkust suurendavate meetmete tõttu väheneva tarbimisega potentsiaalse saamata jäänud kasumi.

Üheks võtmearuteluks kujuneb, kas liikmesriigid kiidavad eelnõu heaks sellisena, et säästumehhanismid ja põhimõtted saavad kohustusliku iseloomu, või jäävad komisjoni pakutavad meetmed soovituslikuks.

?Julgen eeldada, et komisjon tahab kindlasti läbi suruda meetmete liikmesriikidele kohustuslikuks muutmist, sest vastasel juhul ei oleks direktiivi ellukutsumisel suurt mõtet,? ütles Rahuoja.

Eelnõu oli nõukogu energeetika töögrupis esimesel lugemisel 16. märtsil.

  • Valdur Lahtvee, Eesti Energia ASi keskkonnajuht:
    Eesti Energia suhtub sarnaselt teiste Euroopa elektritööstuse liitu EURELECTRIC kuuluvate energiaettevõtetega positiivselt ELi komisjoni algatusse nn energiateenuste direktiivi ettevalmistamiseks.

Kuigi kavandatav direktiiv paneb põhiliselt kohustusi ELi liikmesriikidele luua energiasäästu ja energia efektiivsemat kasutust soodustav seadustik ja ärikliima, peavad liikmesriigid muu hulgas kehtestama energiaettevõtjatele, on need siis elektritootjad või edasimüüjad, nõuded, mille järgi need peavad hakkama koos elektri müügiga pakkuma ka energiateenuseid.

Kui direktiiv peaks jõustuma kavakohaselt 2006. aastal, on Eesti Energia AS juba täna kaalumas selliste teenuste või energiaauditite pakkumise võimalusi oma klientidele. Koos klientidega otsitakse juba täna sobilikke lahendusi elektritarbimise optimeerimisel, tehakse koostööd ettevõtjatega, kes impordivad efektiivseid energiaseadmeid ? nagu näiteks maa- ja ventilatsioonisoojuspumpad ?, käivitatud on energiasäästu teavituskava, ettevalmistamisel on energiasäästu lahendusi pakkuv internetiportaal jms.

Erinevate hinnangute järgi on Eestis võimalik energiat säästa kuni 25 protsenti. Kui ka energiakasutus muutub efektiivsemaks ja kokkuhoid tuleb, näevad meie prognoosid ette energia, sealhulgas elektritarbimise, kasvu Euroopa Liiduga liitumise järgse majanduse elavnemisega ning seetõttu kasvab sisemaine elektritarbimine ja elektri müük.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    25. November 2011, 14:20
    Otsi:

    Ava täpsem otsing