Turvakoolitus muutub firmades enesestmõistetavaks

Firmajuhid ei pea töötajate turvaalaseid teadmisi enam iseenesestmõistetavaks, vaid suhtuvad selle valdkonna koolitusse tõsiselt.

Hansapanga suhtekorraldusjuhi Ando Noormetsa sõnul viiakse nende firmas turvakoolitusi läbi regulaarselt.

?Uued töötajad läbivad paaritunnise baaskoolituse. Samas peame oluliseks, et vähemalt kord paari-kolme aasta jooksul läbivad kontoritöötajad sellekohase täiendõppe.?

Saku Õlletehase kvaliteedijuhi Margus Liiviku sõnul toimuvad neilgi regulaarselt esmaabi- ja tuletõrjekoolitused.

Lisaks on valitud inimesed, kes peavad olema valmis kriisijuhtudel haarama initsiatiivi ning abistama koolitustel saadud instruktsioonide kohaselt. ?Nende töötajate nimed ja kontaktid on stendidel,? selgitas Liivik. Lisaks toimib firmas kriisikomisjon.

Haapsalu Uksetehase ASis kindlat kriisikomisjoni pole. Peadirektor Ago Soomre kinnitusel on neil tsehhides automaatne kustutussüsteem. ?Me näidispõlemist korraldanud ei ole, kuid aastas korra tuletame töötajatele ohutustehnikat meelde ja õpetame, kuidas kustuteid avada,? kinnitab Soomre.

Õpe on mõeldud peamiselt valvuritele, kes ööpäev läbi tsehhides valvavad. Lisaks teab iga töötaja telefoninumbreid, millele hädaohu korral helistada.

Ka AS Leibur korraldab töötajatele tuleohutuskoolitust. Leiburi personalijuhi-juristi Kristi Relviku sõnul toimub ettevõtmine kord aastas, olles suunatud tootmis- ja tehnikateenistuse töötajatele.

?Koolitus toimub kahes osas,? kirjeldas Relvik. ?Algul teoreetiline loeng, siis praktilised harjutused, kuidas kasutada tulekustutit ja kuidas tuld kustutada.?

Karupesa hotelli juhataja Katrina Liiva räägib, et nende firmas toimuvatel õppustel osalemine on kõigile kohustuslik. Koolituse viivad läbi turvajuht ja kohalik päästeamet.

Lisaks uutele töötajatele mõeldud teoreetilisele õppusele toimub iga aasta vähemalt korra praktiline õppus.

?Otepää päästeamet koostöös Falcki ja hotelliga tekitab kriisiolukorra. Siis jälgitakse nii turvatöötajate, päästeameti kui ka hotelli töötajate käitumist,? selgitab Liiva.

Põllumajandusettevõtete puhul on oluline tulla toime tulekahjuga. ASi Tamsalu VESKID päästeteenistuse ülem Raivo Raigna räägib: ?Meie töötajad on saanud koolitust Rakvere Tuletõrjeühingu korraldatud ettevõtte juhtide tuleohutusalasel, samuti tuletööde tegijate koolitusel, Lääne-Virumaa päästeteenistuse kriisireguleerimise ja riskianalüüsi koolitusel.

Iga tootmisüksuse kohta on tehtud tuleohutuse ja päästetööde toimik, mille põhjal toimub töötajate iga-aastane väljaõpe.?

Harry Volke, Tamrex Ohutuse OÜ tegevdirektor:

Heeglina ei osata terroriohtu eristada ekstremismist. Mõlemad võivad destabiliseerida linna või ettevõtte mainet, häirida tööd, põhjustada majandusnäitajate langust, tuua kaasa tervisekahjustusi või inimohvreid. Töötajate koolitamine puudutab häda- ehk kriisiolukordadeks valmisolekut ja kriisi korral reageerimist. Konkreetne vajadus sõltub ettevõtte tegevusvaldkonnast, ohtlikkusastmest, asukohast. Tuntud kriisidest on raskeim tulekahju. Evakuatsiooni õige märgistus, käitumine ja evakuatsiooni korraldamine tulekahjude, tehnoavariide, pommiohu või -ähvarduste korral vajab konkreetseid teadmisi, oskust ja koostööd eriteenistustega.

Autor: Erik Henno