Teisipäev 24. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Turvavärava kisa tuleb lihtsast asjast

Eda-Liis Kann 08. aprill 2004, 00:00

Laupäeval elektroonikapoes turvavärava vahele jäänud Äripäeva ajakirjanik Rivo Sarapik otsis müüjatega veerand tundi põhjust, mis pani turvavärava signaali andma. Ajakirjanik läks poodi juhet ostma, kõrvaklapid peas ja fotokott õlal. Esmalt paluti tal kott õlalt võtta ja sellega turvavärava vahel vibutada. Tuligi taas häire. Müüjad selgitasid, et fotoaparaadi mälukaardid võivad turvaseadme aktiveerida. Kotis olid ka mõned minidiskid. Kui kõik sai välja võetud, andis värav ometi häiret.

Samal ajal tutvusid koti letile laotud sisuga huviga nii müüjad kui ka poes liikuvad kliendid. Meenus ühes sahtlis olev CD-plaat. Selgus, et turvavärava möirgamise põhjustas plaadiümbrisesse jäänud turvaelement, CD oli aastaid tagasi Ameerikast ostetud.

Rimi Eesti OÜ supermarketite formaadi juhi Tiit Eliase sõnul annavad turvaväravad häiret 10?15 korda päevas. ?Vargaga on tegemist väga harva,? räägib Elias. ?Üldjuhul on põhjus mujalt ostetud kaubas, mille turvaelement on jäänud deaktiveerimata. Samuti tuleb häire, kui klient üritab väravat läbida ostukorviga, millel on turvaelement.?

Elias tõdeb, et valehäireid on kindlasti rohkem uues kaupluses, kus seadmed pole veel lõplikult seadistatud. Seadmete lõplik häälestus nõuab umbes kuu.

Tallinna Kaubamaja haldusjuhi Vahur Lemberi sõnul ei möödu Kaubamajas päevagi, ilma et keegi turvaväravate vahele ei jääks. Vahelejäämiste keskmist arvu päevas ei oska ta siiski öelda, kuna Kaubamajas on kümneid turvaväravaid ja eraldi selle kohta statistikat ei peeta. Samas on selge, et ükski turvavärav ei hakka niisama karjuma. Põhjuseks võib olla kas müüjate lohaks töö, st turvakoodid on unustatud tootele sisse, või on riietel vana turvakleebis aktiveerunud.

Kui turvaväraval on ka metallidetektor fooliumkottide avastamiseks, siis annab värav häiret rulli keeratud kaabli ning sülearvuti puhul. Metallidetektori häire on teistsugune ning ei tekita valju alarmi.

Tänapäevastel süsteemidel on väravate häired ühendatud videovalvesüsteemiga ning korrapidamiskeskus aitab turvamehel otsustada, kas metallihäirele on vaja reageerida või mitte. Igapäevased vargad on nägupidi tuttavad ja teisi inimesi metallihäire puhul ei tülitata.

Möödunud aastal püüdis Tallinna Kaubamaja kinni 290 varast. Kauba kadu vähenes võrreldes 2002. aastaga 17% ning turvakäive oli 200 000 krooni. See tähendab, et varastatud kaupu saadi tagasi just paarisaja tuhande krooni väärtuses.

A-Selveri turvajuht Andrus Moroz nendib võimalust, et kuigi inimene pole kauplusest midagi ostnud, annavad turvaväravad pärast nende läbimist häiret. Näiteks võib ?ellu ärgata? kaubal olev turvakleebis. Loomulikult on selle tõenäosus väike, kuid tehniliselt võimalik. Lisaks võivad turvaväravaid ?segadusse ajada? kaablid, kas või kaasas olev mobiiltelefoni laadija.

Samas kinnitavad nii Tiit Elias kui Andrus Moroz, et tehnika arenguga on valehäirete arv vähenenud. On ka päevi, kus mõnes Selveris ei tekita keegi turvaväravates valehäiret.

?Soovitan kõigil, kes läbivad turvaväravad ning need üllatuslikult häiret annavad, igati rahulikuks jääda. Tehke rahulikult turvatöötajaga koostööd, sest teil pole midagi karta. Oluline on mõista, et tehnika on eelkõige ikkagi tehnika,? räägib Moroz.

  • Lauri Lahtein, Securitas Eesti ASi arendusdirektor:
    Sageli lähevad inimesed paanikasse, niipea kui turvavärav häiret annab. Valehäire võib tekkida ka tehnilistest viperustest. Kõige lihtsam on hoida poeskäigust kõik ostut?ekid alles.

Kui väravad aktiveeruvad, on kõige mõistlikum oma asjad esmalt ühekaupa väravast uuesti läbi tõmmata. Esmalt need, kus äsjased ostud sees. Nii saab teada, kust häire tekitajat edasi otsida. Juhul kui väravad on kassast kaugemal, tuleks turvatöötajaga koos samasse kassasse tagasi minna, kus maksite, ja kontrollida oste ? vahel ei pruugi mõne eseme turvaelement deaktiveeruda ning kassapidaja saab seda uuesti teha.

Valehäire korral palub turvatöötaja tavaliselt näidata koti sisu kohe kassa juures. See on ka kontrollitava jaoks kõige mõistlikum, sest vea leiab kõige kiiremini. Vajadusel on olemas ka tunnistajad.

Klient võib paluda ka koti avamiseks minna turvaruumi või kõrvalisemasse kohta, kui ta ei soovi poekülastajatele oma koti sisu avaldada. Küll aga pikendab see lahenduseks kuluvat aega, sest hiljem on ikka vaja kassasse tagasi minna, et turvaelement eemaldada.

Kui aga klient keeldub turvakontrollist, tuleb kutsuda politsei. Läbi otsida võib vaid politsei.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:20
Otsi:

Ava täpsem otsing