Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ühenduse kaubamärk tagab kaitse kõigis liidu maades
Kaubamärgi registreerimiseks ühes või mitmes ELi liikmesriigis on kaks võimalust: kas esitada taotlus igas riigis eraldi või taotleda kaitset kaubamärkide rahvusvahelise registreerimise Madridi kokkuleppe protokolli alusel esitatud nn rahvusvahelise taotlusega (nn Madridi taotlus).
Ükskõik millisel meetodil saadud kaubamärgist tulenevad õigused on ühesugused ? kaubamärgi omanikul on õigus keelata kaubamärgiga identsete ja sarnaste kaubamärkide kasutamise samadel või sarnastel kaupadel või teenustel. Küll aga sõltuvad kaubamärgi taotlemise viisist kaubamärgikaitse saamise maksumus, töö maht, nõuded esindajale.
Asjaajamise poolest on kõige lihtsam ühenduse märgi taotlemine, kuna selleks on vaja esitada vaid üks taotlus ning läbi teha vaid üks menetlus, kusjuures saadav kaubamärgikaitse kehtib ühtviisi kogu Euroopa Liidus. Samas on ühenduse märgi puuduseks taotlemise suhteliselt kõrge maksumus, eriti kui ettevõtja ei ole kaubamärgikaitsest huvitatud kõigis ELi riikides, vaid üksnes paaris-kolmes.
Teiseks probleemiks on asjaolu, et ELi kaubamärgi registreerimisel tuleb arvestada kõigis ELi riikides kehtivate varasemate õigustega ning samuti analüüsitakse kaubamärgi registreeritavust kõikide liikmesriikide keeltest lähtudes. Seega ei ole kaubamärk ühenduse märgina kaitstav näiteks siis, kui sama märk on kaitstud näiteks Soome kaubamärgina, hoolimata sellest, et kõigis teistes riikides ei ole seda kaubamärki kunagi kasutatud. Samamoodi, kui kaubamärgi tähendus on näiteks kreeka keeles kauba omadusi näitav või ebasündsa tähendusega või vaenu õhutav, ei ole ühenduse märk kaitstav ka siis, kui märk on teistes riikides täiesti sobiv ja sünnis.
Kuna kaubamärgi registreerimisel tuleb arvestada kõigi liikmesriikide keeltega ning kaubamärkidega, on sobiva märgi valik üsna raske. Nii ei olegi sageli ühenduse märk taotleja jaoks sobiv valik.
Lihtsaks viisiks kaubamärgikaitset taotleda on ka Madridi taotluse esitamine. Eesti ettevõtjad võivad Madridi taotluse esitada patendiametile, kes omakorda edastab selle Maailma Intellektuaalomandi Organisatsiooni rahvusvahelisele büroole Genfis. Kui kaubamärgitaotlus vastab kõigile vorminõuetele, kannab rahvusvaheline büroo selle rahvusvaheliste kaubamärkide registrisse.
Madridi protokolliga on võimalik kaubamärgikaitset taotleda ühes või mitmes Madridi protokolliga ühinenud 60 riigis, kusjuures kaitse saamiseks tuleb riik taotluses märkida. Igal riigil on õigus oma seaduste järgi otsustada, kas kaubamärk on riigis kaitstav. Kui riik kaubamärgi kehtivust ei vaidlusta, annab rahvusvaheline registreering selle omanikule samad õigused, mis on vahetult selles riigis esitatud kaubamärgi omanikul.
Madridi protokolli eelised: vaid ühe taotlusega saadakse kaitse paljudes riikides, välisriigi voliniku teenuseid ei ole vaja kasutada (välja arvatud siis, kui mõni riik keeldub kaubamärgile kaitset andmast), kaubamärgi taotlemine paljudes riikides odavam kui vahetult selles riigis. Puuduseks on aga nõue, et rahvusvaheline taotlus peab põhinema Eestis registreeritud kaubamärgil või kaubamärgitaotlusel, kusjuures rahvusvaheline taotlus peab olema Eesti märgiga identne ning ka rahvusvahelises taotluses toodud kaupade ja teenuste loetelu peab olema sama või kitsam kui Eesti taotluses. Lisaks sõltub rahvusvahelise märgi kehtivus kõigis riikides viie aasta jooksul Eesti märgi kehtivusest. Seetõttu peab Eesti ettevõtja juba kaubamärgitaotluse esitamisel Eestis silmas pidama, et märk sobiks kaitsmiseks ka rahvusvahelise kaubamärgina.
Madridi taotlust ei saa kasutada, kui kaubamärk ei ole Eestis registreeritav. Kui sama kaubamärk ei ole registreeritav ka ühenduse kaubamärgina, jääb ainukeseks võimaluseks taotluste esitamine nendes riikides, kus kaubamärk on registreeritav. Selleks on vaja volitada selle riigi kaubamärgivolinik, kes esitab kaubamärgitaotluse huvipakkuva riigi pädevale ametile. Sellise viisi eeliseks on võimalus saada kaubamärgikaitse, kui Madridi või ühenduse märk ei sobi, samuti on see suhteliselt odav, kui kaitset soovitakse vaid ühes-kahes Euroopa Liidu riigis. Kui aga kaitset soovitakse 5?6 liidu riigis, on tõenäoliselt soodsam Madridi taotlus. Kui aga kaitset soovitakse kõigis ELi riikides, siis on Madridi taotluse asemel odavam ühenduse taotlus.
Autor: Mart Enn Koppel