Euroopa Liidu vaeseimad riigid kõige kiirema kasvuga

Balti riikides kasvab majandus tänavu ja tuleval aastal 5?6% tempos, küündides Leedus ligi 7 protsendile, kirjutas Euroopa Komisjon läinud nädalal avalikustatud kevadprognoosis. Suurima kiirendusega on aga Poola majandus, mis aastal 2002 kasvas alles 1,5% tempos. Eurotsoonile ennustab sama raport selleks aastaks vaid 1,7% majanduskasvu.

Uute liikmesriikide majanduskasvu peamine mootor on eratarbimine, mis on eriti tugev Balti riikides (mullu kasv 8?9%) ning Ungaris ja T?ehhis. Ostujõudu on lisanud ka suhteliselt madal inflatsioon, mis läinud aastal oli liituvates riikides keskmiselt 2,1%. Samuti reaalpalga kasv, mis on kiireim olnud Eestis (mullu 8%), Lätis, Ungaris, Slovakkias ja Sloveenias. Ainsana langes eratarbimine mullu Slovakkias.

Eratarbimine jääb tugevaks, kuid kasv aeglustub koos palgatõusu aeglustumise ja inflatsiooni kiirenemisega. Viimane on tingitud sellest, et Euroopa Liiduga ühinemine toob mitmete kaudsete maksude (käibemaks, aktsiisid) tõusu ja rea kaupade kallinemise. See peaks deflatsioonist ehk hindade langusest välja tooma ka T?ehhi ja Leedu.

Kui eratarbimise kasv aeglustub, siis investeeringute tempo peaks oluliselt kiirenema. Kui mullu kasvasid investeeringud uutesse liikmesriikidesse vaid 1,9% (erandiks Balti riigid), kajastades muu hulgas reformide aeglustumist, siis aastal 2004 ja 2005 ennustab Komisjon investeeringute kasvu uutesse liikmesriikidesse vastavalt 5,75% ja 7,25%. Investeerimist ergutavad soodsad laenutingimused, uute riikide vajadus parandada oma infrastruktuuri ning samuti ELi fondide avanemine.

Üllatavalt hästi, arvestades põhituru Euroopa Liidu majanduskasvu stagneerumist, on läinud liituvate riikide ekspordil, millel nüüd, maailma majanduskasvu paranedes, peaks minema veel paremini.

Probleemiks uutes liikmesriikides on kõrge tööpuudus, mis on kiirest majanduskasvust hoolimata visa taanduma. Tööpuudus alaneb, kuid jääb 10% piirile ka Balti riikides, sest tõrkeks on vajalike oskustega tööjõu puudumine.

Samas ei ole Balti riikidel probleeme riigieelarve defitsiidiga, mis jääb alla eurotsoonis lubatud ülempiiri 3% SKTst.