Reede 2. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Euroopas tulevik tume, mis aga ei tingi Eestis maksutõusu

Olavi Kärsna 12. aprill 2004, 00:00

Jälle on Saksamaa liidukantsler meie maksude kohta midagi öelnud ja koos sellega tuletatakse meelde ka Rootsi peaministrit. Hakka või usukuma, et Euroopa sunnib meid maksukoormust tõstma. Euroopa Komisjonis (EK) siseturu, maksude ja tolliga tegelev volinik Frits Bol-kestein ütles 2. märtsil Euroopa Reformide Keskuse lõunasöögil peetud kõnes: kui keegi klubisse kuulub, siis peab ta ka selle reegleid täitma. Ega ta seda ometi meie maksude kohta öelnud? Oh ei, tema rääkis hoopis Saksamaast ja Prantsusmaast!

EK raportist kevadisele nõukogu istungile puudub ainult üks lause: Euroopast ei saa aastaks 2010 seda kõige-kõige-kõiget. Selle väljaütlemata arengu põhjus väga selge: liikmesriigid pole Lissaboni strateegia nimel liigutama hakanud.

ELiga on lood imelikud: liikmesriikide poolt ühist asja ajama palgatud EK hakkab enda palkajaid kohtusse kaebama, sest need ei tee, mida vabatahtlikult lubasid! Ja see pole enam üksikute seadusesätete või riigihankekonkursside tegemata jätmise ümber nagistamine. Eelarve defitsiit, millega Saksamaa ja Prantsusmaa patustavad, on valitsuse jaoks lausa eksistentsiaalne küsimus. Kokkulepitud piiri ületamise eest on aga ette nähtud trahv, st täiendav kulutus riigile. Kui nüüd kohus EK kasuks otsustab, kas siis selle otsust ka täidetakse? Kui ei, siis on liit omadega läbi ja peab sündima midagi põhimõtteliselt uut.

Oma viimasel kohtumisel rääkisid-kirjutasid Saksamaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia liidrid sellest, mida EK raportis kirjutab. Maha vaikiti ainult see, millega kaks kolmest ise patustavad. Komisjoni raporti lõpus on toodud olulisemad tähelepanekud iga riigi kohta.

Saksamaa: riigieelarve aastaid defitsiidis ning korduvalt ületanud stabiilsuspaktis kokku lepitud piiri, puuduvad kaugeleulatuvad pensionireformid, tööjõuturg jäik ja tööpuudus kõrge, noored ei taha õppida, Prantsusmaa järel madalaim ELi siseturu direktiive täitmise tase.

Prantsusmaa: riigieelarve aastaid defitsiidis ning korduvalt ületanud stabiilsuspaktis kokkulepitud piiri, avaliku sektori kulutused tulevikus ei ole tagatud, tööturureformid esialgu ebapiisavad, gaasi- ja elektrituru vähene avamine, madalaim ELi siseturu direktiivide täitmise tase koos suure direktiivide rikkumiste arvuga.

Suurbritannia: kurvastavalt väike töö tootlikkus, suurenev valitsuse võlg, väikesed uurimis- ja arendustöö kulutused ning Rootsi järel väikseimad investeeringud ettevõtlusse.

Ning uute liikmete maksude üle virisev Rootsi: kõrgeimad hinnad, väikseimad ja seejuures vähenevad investeeringud ettevõtlusse, vähene konkurents eriti avaliku sektori teenustes, siseturu direktiivide rakendamine oli riigis 2003. a nõrgim pärast 1999. Siinjuures tuleb veel kord meelde tuletada, et Rootsi peaminister saatis 2002. a oktoobris Brüsselisse kirja, milles teatas, et on aru saanud maksukoormuse vähendamise vajalikkusest Rootsis, kuid ei suuda seda teoks teha enne 2006. a.

Euroopa tulevik on tume. Vajadust majandust elavdada ja soovi Euroopa sotsiaalmudelit säilitada ei ole lihtne omavahel sobitada. Siiani ei ole Brüsselis veel keegi julgenud kõva häälega öelda, et sotsiaalmudel võiks muutmist vajada. Rahvastik aga vananeb ja koos sellega jääb vähemaks nii ettevõtjaid kui ka palgatöötajaid. Lissaboni strateegia läbikukkumine oleks Euroopale kahtlemata ka suur moraalne löök. Komisjon on hädas sellega, et liikmesriikide poliitikud, kellest liidu otsuste vastuvõtmine sõltub, hüüavad kõlavaid loosungeid ja siis teevad otse risti vastupidi.

Põlvkondade konflikt susiseb kõikjal ja nagu näitab Prantsusmaa ja Itaalia kogemus, võib see ka käraga teedele-tänavatele jõuda. Majanduse edendamiseks tuleks aga mitmeski riigis vähendada maksukoormust ning reformida pensionisüsteemi ja kogu avalikku sektorit. Mis saaks Schröderist, kui tema valitsus üritaks ette võtta kaugeleulatuvaid pensionireforme, mille puudumist EK Saksamaale ette heidab? Göran Persson ei muretse mitte maksude, vaid ka võimul püsimise pärast.

Komisjoni viimastel üritustel on EK esindaja väikeettevõtluse alal (muide, soomlane) rääkinud, et väikeettevõtetele võiks kogu Euroopas teha sellise maksusoodustuse, et kasumit ei maksustata enne selle minekut omanike isiklikku tarbimisse. Ta ei nimeta seda küll Eesti mudeliks, aga oluline on asja sisu. Mina ei hakkaks küll riigipeade praegustest juttudest tegema ennustusi Euroopa maksunduse tuleviku kohta. Peaaegu kõik on võimalik.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing