Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Hansapanka tabas taas häkkerirünnak
Tegemist oli nn DoS (denial-of-service) ründega, mille puhul on eesmärgiks halvata avalikud internetiteenused sellega, et tehakse korraga mingitele aadressidele massiliselt päringuid. Päringute massile ei pea serveri võimsus vastu ja sellega on takistatud juurdepääs teenustele. Rünnakus panga klientide vara kannatada ei saanud. Kinnitamata andmetel pärines rünnak osaliselt Eestist.
Konkreetselt Hansapanga puhul tekitati neljapäeval suur ülekoormus Hansapanga võrguseadmetele, kui interneti välisaadressidelt tuli massiliselt automaatseid infopäringuid aadressidele hanza.net ja telehansa.net. Sellega seoses ei pääsenud panga kliendid juurde neile aadressidele.
Hansapanga suhtekorraldusjuht Ando Noormets ütles, et panga IT-osakond tuvastas ründe kell 10.15 hommikul. Panga spetsialistid asusid kohe rünnet tõrjuma ja paari tunni pärast said panga kliendid teenuseid kasutada. Kuu aega tagasi toimunud ründes ei saanud panga kliendid mitu päeva internetipanga teenust kasutada.
Tegemist oli ründega pangateenustele Eestis. Teistes riikides panga teenused kannatada ei saanud, ütles Noormets. Ta ütles, et ei oska öelda, kust rünnak pärines.
Noormetsa sõnul oli käesoleval juhul tegemist sarnase ründega kui kuu aega tagasi. ?Sama ulatusega mitte,? kommenteeris Noormets ründe ulatust. Tema sõnul on pank pidevalt ühenduses politseiga ja politsei on asunud uurima nii eelmist kui värsket rünnet.
?Motiivid on tänaseni selguseta,? kommenteeris Noormets uurimise käiku. Tema sõnul on politsei ülesanne välja selgitada ründe taust.
?Olime rohkem ründeks valmis,? kommenteeris Noormets panga tegevust. ?Oli eeltööd, et rünnakud ei saaks saatuslikuks. Olid meetmed, et süsteem toimiks efektiivsemalt.?
Politseiameti pressiesindaja Jana Zdanovit? ütles, et keskkriminaalpolitsei menetleb Hansapanga rünnakuga seotud asja. ?Ka varasemast rünnakust on politseil teada. Kahjuks, menetluse käigus ei saa asja täpsemalt kommenteerida,? ütles Zdanovit?.
Andmeturbespetsialist Valdo Praust ütles, et sellised asjad on tänapäeval üpris tavalised.
Praust ütles, et on raske uut juhtumit kommenteerida. ?Tegemist võib olla teise seltskonnaga,? ütles ta.
Praust ütles, et suure tõenäosusega pole asi seotud konkreetse asutuse või firmaga. ?Kahjuks on see tavaline. Mitte keegi pole oma e-teenusega kaitstud,? lisas Praust.