Minister vastu plaanile alandada töötuskindlustusmaksu määra

Silva Männik 12. aprill 2004, 00:00

Eelmise aasta lõpuks oli töötukassal kogunenud 887 miljonit krooni, millele lisandus 25 miljonit krooni investeeringutulu. Kuigi sel aastal on kasvanud töötushüvitise taotluste arv, jätkub ka rahajäägi kasv. Aasta lõpuks peaks jääk olema 1,3 miljardit krooni.

Nii töötukassa nõukogu kui juhatuse liikmed on seda meelt, et maksu saab alandada. Maksumäära muutmise otsustab sotsiaalminister ja teoreetiliselt saab igal aastal maksumäära korrigeerida. Praegu maksab töötaja töötukassasse oma brutopalgalt protsendi, tööandja pool protsenti kuus.

Tööandjate keskliidu juhatuse liige, töötukassa nõukogu liige Tarmo Kriis ütles, et kui trendid jäävad samaks, võib eeldada nii töötajate kui ka tööandjate maksete langetamist järgmisest aastast 30?40 protsendi võrra. ?Pole lihtsalt mõtet reservi raha nii palju korjata,? lausus ta.

Sotsiaalminister Marko Pomerants aga seisab sellele vastu. ?Igal targal riigil ja valitsejal, milleks ma ka Eestit pean, on olemas mõistlikud reservid, mida ei tohiks lasta ära varastada,? lausus Pomerants. ?Ma küll ei ütleks, et nüüd peaks lõikama hakkama, kuigi osal eestlastel on suhtumine, et kui midagi koguneb, tuleks see kohe laiali jagada.?

Rahandusminister Taavi Veskimägi arvas samuti, et töötuskindlustuse määr peab olema selline, et oleks tagatud piisav reservide maht ka erandlikes olukordades. ?Selliseid näiteid on Eestis ette tulnud, meenutame kas või Ida-Virumaa suurkoondamisi,? lausus ta.

Silmet Grupi juhatuse esimees Tiit Vähi lausus, et kõik ettevõtjad oleksid maksu vähendamise poolt. ?See on positiivne uudis. Kui raha üle jääb, mis sellest siis juurde koguda. Ikka vähendada,? leidis ta. Riik ei peaks tema sõnul tegelema äriga ning seetõttu on esmatähtis, et see raha investeeritaks konservatiivselt.

Kalevi kommivabriku omanik Oliver Kruuda sõnas, et kindlasti on hea, kui peab vähem maksma, aga hetkeline tõmblemine ei ole päris õige. Mõistlik oleks tema sõnul praegu raha korjata, et oleks majanduskliima jahenemise korral mingi reserv.

RagnSellsi arendusjuhi Agu Remmelgi sõnul ei ole võrreldes sotsiaalmaksu suurusega töötuskindlustusmakse ettevõtjale märkimisväärne summa, aga midagi ikka. ?Ei ole mõtet koguda raha, mida ei kasutata,? lausus ta.

Töötukassa nõukogu tuleb kokku 29. aprillil ja siis saadakse täpsem ülevaade esimese kvartali tulemustest. Kriisi sõnul võetakse tõenäoliselt ka esialgne seisukoht järgmise aasta kohta. ?Ametliku hinnangut enne augusti algust teha ei saa, kuid mingi hinnang tuleb kujundada,? märkis ta.

Töötukassa juhatuse liikme Ene Õunmaa sõnul pole praegune avalduste arvu kasv ületanud eelarve prognoose. Sestap on ka Õunmaa sõnul maksete langetamine kuni 40 protsendi võrra reaalne. ?Muidugi juhul, kui ei laiendata hüvitise saajate ringi või ei lihtsustata kvalifikatsiooni tingimusi,? lausus ta.

Märtsi seisuga on töötukassa paigutanud vaba raha nii rahaturufondidesse kui ka ettevõtete ja pankade võlakirjadesse. Näiteks on soetatud Tallink Grupi, Kesko, Tallinna Kaubamaja ja Elcoteqi võlakirju. Üle poole rahast on investeeritud välismaale, 43% portfellist Eestisse, järgnevad Rootsi, USA ja Soome.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing