Tamsalu teraviljatehas pankrotipöörises

?Ma ei saa midagi teha. Midagi ei saa müüa, ei saa laenata,? kirjeldas Jaansoo eelmisel nädalal ettevõtte seisu. ?Öelge, kustkohast ma selle raha võtan??

Jaansoo ettevõte AS Tamsalu Veskid on tõsises hädas. Möödunud nädalal tegi Riigi Viljasalve kontroll kindlaks, et Jaansoo hallatavast salvest oli kaduma läinud 300 tonni riigi vilja. AS Kesko Agro Eesti teatas, et nende vilja on kadunud veelgi suuremas koguses.

Eelmisel esmaspäeval tegi Lääne-Viru veterinaarkeskus Tamsalu Veskitele käskkirja selle kohta, et loomad ja linnud on söötmata. Inspektor Jüri Gustavsoni sõnul pole ettevõttel sööda ostmiseks piisavalt raha. See tähendab et ligi 400 000 kana ja 5000 siga on lahjema toidu peal.

Samamoodi on hädas Aadu Jaansoo ise. Üle-eelmisel nädalal algatas Ida politseiprefektuur Jaansoo tegevuse suhtes kriminaalasja. Jaansoo oli Tamsalu Terko juhina tekitanud ettevõttele 28,6 miljonit krooni kahju. Tamsalu Terko on pankrotis. Terko pankrotihaldurid Sirje Tael ja Martin Krupp tegid kindlaks, et selle asemel, et Terkot päästa, kantis Jaansoo ettevõtte varad üle uude ettevõttesse AS Tamsalu Veskid.

Jaansoo palus viimases hädas 10 miljoni krooni hädaabi valitsuselt, aga tulutult. ?Kui see küsimus peaks valitsuses arutusele tulema, siis põllumajandusminister toetamise ideed ei pooldaks, sest ASi Tamsalu Veskid pankrot ei tähenda, et sealne tööstuskompleks edaspidi rakendust ei leiaks. Siis loodetavasti juba usaldusväärsema ja paremini kapitaliseeritud ettevõtja omanduses,? vahendas ministri sõnu põllumajandusministeeriumi pressiesindaja Iiris Saluri.

Jaansoo rõhub raha küsides sellele, et hoiab tööl 170 inimest ja kui nad töö kaotavad, kerkib tööpuudus Tamsalus 10 protsendilt 20-le.

Eelmisel kolmapäeval näis olukord Tamsalu ettevõtetes rahulik. Lindlasse polnud võimalik kanade seisukorda vaatama minna, aga munalaod näisid kaupa täis olevat.

Sääse linnuvabriku juht Ants Tamme ütles, et linnud näljas pole, aga olukord on problemaatiline.

Tamsalu Veskite turvaülem Raivo Raigna ütles, et tema kui kohalik patrioot seisab ettevõtte hea käekäigu eest ja näeb probleemide taga välismaist kapitali, mis tahab vara üle võtta. ?Kahe elevaatori maht on 107 000 tonni,? ütles ta, ?see on Tallinna Sadama järel suuruselt teine Eestis.?

Aadu Jaansoo on süüdistanud oma hädades nii pankrotihaldureid kui ka kahe teraviljasalve uut omanikku, kes tõid talle tema enda jutu järgi ligi 60 miljonit krooni kahju. Sellest nõudest ei saa aru ei haldurid ega salvede uus haldaja AS Tiigi Keskus.

?Nendes väidetes on tõde sama palju nagu Aadu Jaansoo poolt hiljuti öeldus, et temal ei ole mingit pistmist ligikaudu 300 tonni toidunisu vargusega,? kommenteeris Tiigi Keskuse esindaja Uuno Lausing.

Pankrotihaldur Martin Krupp ütles, et hädade põhjus on ebaõnnestunud erastamistehingud, kus alles kolmandal või neljandal katsel jõuavad varad õigete omanike kätte. Krupi sõnul pakuti viljasalvesid Jaansoole kahel korral müüa, aga ta ei pakkunud nende eest rohkem kui 130 000 krooni. Sellega ei nõustunud ei pankrotihaldurid ega salvede eelmine omanik, Eesti riik. Lõpuks tulid ostjad, kelle pakkumised olid vahemikus 1,2?1,8 miljonit krooni. Krupp avaldas imestust, et Jaansoo ei kaitse oma nõudeid kohtus, vaid esitab oma nägemusi ajakirjanduse vahendusel.

Tamsalu teraviljatehase hädad said alguse vahetult pärast erastamist 1994. aastal. Järgneva seitsme aasta jooksul sai Jaansoo mitmeid järeleandmisi nii tööhõivekohustuste, maksete kui ka intressi tasumise osas. 2001. aastal ei suutnud aga Tamsalu Terko tasuda võlga Hansapangale. Samal ajal saatis ettevõttesse ridamisi teateid erastamisagentuur palvega hakata müügihinda tasuma.

Selle asemel, et ettevõtet päästa ja toona 21 miljoni krooni suurust riigivõlga tasuda, tõstis Jaansoo vara Tamsalu Terkost ümber uude ettevõttesse Tamsalu Veskid. Selle operatsiooni käigus sai Hansapank oma 9 miljonit krooni kätte, aga riik jäi pika ninaga.