Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Erakondliku ehituse eksperiment kiratseb
Kohalike omavalitsuste valimise eel käis Keskerakond ühe valmislubadusena välja ka elamuehitusprogrammi ?5000 eluaset Tallinnasse,? mille otsene eesmärk oli lahendada 2008. aastaks sundüürnike probleem.
Tänaseks on Tallinna elamumajandusameti andmetel sundüürnike jaoks ehitatud või remonditud 1115 korterit, neist enam kui pooltes elab aga keegi teine. Sundüürnikele on üürile antud vaid 420 elamispinda. Ka uutes elamutes on sundüürnikke vaid kahel kolmandikul pindadel. Samas on ligi 4000 sundüürnike perekonda pannud ennast linnakorteri järjekorda.
Edgar Savisaar märgib, et kõik korterid ei peagi sundüürnike kasutusse minema. ?5000 korteri programm täidab igal juhul oma eesmärki, hädasti eluruumi vajavate tallinlaste eluasemeprobleeme on viimastel aastatel jõudsalt lahendatud,? kommenteerib ta. ?Programmis on mõeldud ka teistele sihtgruppidele, kellel seaduse alusel on õigus linnalt korter saada.?
Kaks aastat tagasi kaasati kava ettevalmistamisse näiliselt ka ehitus- ja kinnisvaraeksperte, kuid sisuline otsus oli juba enne komisjoni kokkutulekut tehtud. ?Materjalid olid valmis, komisjon võis ainult üht-teist soovitada,? ütleb komisjoni liige, Uus Maa Kinnisvara analüütik Ain Kivisaar. ?Reaalseid turu-uuringuid ja arvutusi polnud tehtud, programm koosnes sõnadest, mitte arvudest.?
Praeguseks on programmi raames ehitatud üheksa maja ja kulutatud 200 miljonit krooni, veel neli korterelamut valmib sügiseks. Selleks aastaks on linna eelarves munitsipaalmajade ehitamiseks eraldatud 120 miljonit krooni, mis on vaid 50 miljonit vähem, kui plaanitakse kulutada lagunevate linnatänavate remondiks. Kokku peaks Tallinna linna maksumaksjad munitsipaalmajade ehitamiseks andma 900 miljonit krooni ning uued kodud peaksid programmis sõnastatud eesmärgi järgi saama just sundüürnikud.
Samal ajal on Tallinn pannud maksumaksja õlule lisakoormuse ? paljud linna korterites elavad sundüürnikud on kroonilised võlglased. Linnale kuuluvate korterite elanike üürivõlg on 9,5 miljonit krooni, sellest kaheksa miljonit on võlgu just munitsipaalkorterite asukad. Viimase kahe aasta jooksul ehitatud elamute üürnikest on makseraskustes kolmandik ? 1. märtsi seisuga on nad linnale võlgu 363 000 krooni.
Eesti Üürnike Ühenduse juhi Urve Paeorgi sõnul on munitsipaalmajade korterite üür sundüürnikele liiga kõrge. ?Ahjuküttega korter, kust nad tulevad, on ju kümme korda soodsam. Enamik sundüürnikke on pensionärid ja nad lihtsalt ei suuda maksta üüri 20 krooni ruutmeetrilt pluss kommunaalkulud,? räägib Paeorg.
Eesti Õigusjärgsete Omanike Liidu juhatuse liikme Peeter Ploompuu hinnangul on ?5000 eluaset Tallinnasse? Keskerakonna propagandistlik programm, mida täita on väga raske. ?Omanike ja üürnike suhe on üks kümnele ning poliitikud on ära tabanud, kumba poolt on kasulikum toetada.?
Ploompuu sõnul on ta saanud ka vihjeid, et kortereid ei jagata sihtotstarbeliselt. ?Nii on ka omanikel käed seotud ? linn justkui tegeleb probleemiga, aga tegelikult sundüürnikud majast välja ei lähe,? ütleb Ploompuu.
Septembris Erika tänava munitsipaalmajja kolinud sundüürnik Lemme Krimm tunnistab, et jaksab vaevu üüri maksta. ?Algul olin ikka tõsistes raskustes, nüüd tulen kuidagi toime,? ütleb Krimm. 75ruutmeetrise läbi kahe korruse korteri üür on 1500 krooni, teist sama palju tuleb maksta kommunaalteenuste eest. Krimm elab korteris üksi. ?Mul on vaid üks lambipirn, telekat peaaegu ei vaata. Elekter on ainus asi, mille pealt saan natukenegi kokku hoida.?
Krimmi sõnul ei oleks ta kunagi mõelnudki munitsipaalmajja kolimise peale, kui tal oleks olnud teine võimalus. ?Nägin seda kohe ette, et seda 20 krooni ruutmeetri eest ma maksta ei jõua. Kuid vastasel juhul oleksin pidanud kuuse alla minema.?
Enne elas Krimm sundüürnikuna omanikule tagastatud majas 125ruutmeetrises korteris, kus maksis üüri 8 krooni ruutmeetrilt. ?Ma ei jaksanud seda maksta ja jäin võlgu. Lõpuks võttis omanik vee ka ära,? räägib Krimm.
Eesti Üürnike Ühenduse aktiivse liikmena lubab Krimm võidelda selle eest, et munitsipaalmajja korteri saanud sundüürnikud selle hiljem ka erastada saaks. ?Ja mitte turuhinnaga, vaid sundüürnikele õiglase hinnaga. Ainult nii on võimalik ebaõiglus likvideerida,? rõhutab Krimm.
Tallinna elamumajandusameti osakonna juhataja Priit Pärtelpoja sõnul on programm ?5000 eluaset Tallinnasse? õnnestunud ning täidab oma eesmärki.
?Tõsi, oleme ehitanud vähem kui programm ette näeb, aga see sõltub eelarvest. Tänu sellele paberile saame aga iga aasta põhjendada, miks just nii palju on vaja elamuehituseks raha eraldada,? ütleb Pärtelpoeg. ?Eesmärk on endiselt sama ? lahendada sundüürnike probleem.?
Tema sõnul on põhjendatud ka see, et sundüürnikke elab nende tarvis ehitatud korterites alla poole.
?Meil on ka teisi eluruume vajavaid isikuid ? lastekodulapsed, endised vangid, muul viisil elu hammasrataste vahele jäänud,? loetleb ta. ?Ka nemad tuleb kuhugi majutada.? Uutesse majadesse on tema kinnitusel siiski valdavalt majutatud just sundüürnikke.
Pärtelpoeg tunnistab ka probleemi võlglastega. ?Ma ei ütleks, et üür on liiga kõrge. Pigem on linnal üüriliste distsiplineerimisel veel palju õppida.?
Tema sõnul laheneb peagi probleem, kuhu kroonilised võlglased panna ? tänavu peaks valmima vaestemaja.
Munitsipaalmaja Narva mnt 156/6
- korterite arv ... 54- sh üürile antud sundüürnikele ... 23- eluruumi m2 maksumus, kr ... 9240- üürivõlg, kr ... 35 508
Munitsipaalmaja Erika 9
- korterite arv ... 120- sh üürile antud sundüürnikele ... 84- eluruumi m2 maksumus, kr ... 8900- üürivõlg, kr ... 139 172
Munitsipaalmaja Erika 13
- korterite arv ... 41- sh üürile antud sundüürnikele ... 30- eluruumi m2 maksumus, kr ... 9600- üürivõlg, kr ... 31 041
Munitsipaalmaja Alvari 37
- korterite arv ... 44- sh üürile antud sundüürnikele ... 34- eluruumi m2 maksumus, kr ... 9500- üürivõlg, kr ... 66 283
Munitsipaalmaja Pae 48
- korterite arv ... 24- sh üürile antud sundüürnikele ... 20- eluruumi m2 maksumus, kr ... 9740- üürivõlg, kr ... 23 930
Munitsipaalmaja Männiku tee 96 ja 98
- korterite arv ... 127- eluruumi m2 maksumus, kr ... ca 10 000- majad on valmimisel
Munitsipaalmaja Alasi 4
- korterite arv ... 16- eluruumi m2 maksumus, kr ... ca 10 000- maja on valmimisel
Munitsipaalmaja Alasi 6
- korterite arv ... 20- eluruumi m2 maksumus, kr ... ca 10 000- maja on valmimisel
Munitsipaalmaja Vilde tee 94
- korterite arv ... 89- sh üürile antud sundüürnikele ... 10- eluruumi m2 maksumus, kr ... 7360- üürivõlg, kr ... andmed puuduvad
Munitsipaalmaja Maleva 2a
- korterite arv ... 48- sh üürile antud sundüürnikele ... 29- eluruumi m2 maksumus, kr ... 9960- üürivõlg, kr ... 67 484
Munitsipaalmaja Endla 12
- korterite arv ... 51- sh üürile antud sundüürnikele ... 43- 21 korterit veel majutamata- eluruumi m2 maksumus, kr ... 8100- üürivõlg, kr ... andmed puuduvad
Munitsipaalmaja Loometsa 6
- korterite arv ... 98- sh üürile antud sundüürnikele ... 63- 21 korterit veel majutamata- eluruumi m2 maksumus, kr ... 9460- üürivõlg, kr ... andmed puuduvad