Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Euroliit ahvatleb prantsuse keelt õppima

    Teisipäeviti ja neljapäeviti kell 11 läheb prantsuse keele tundi kaitseministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja asetäitja Reelika Semjonov. ?Praegu on nii, et töö segab keele õppimist. Ma eelistaksin, kui saaksin pärast tööd minna,? räägib juba kolm aastat keelt õppinud Semjonov. Kunagi tulevikus tahab ta töötada NATO peakorteris Brüsselis ja vestelda sisulistest asjadest prantsuskeelsete poliitikutega.
    Kokku õpib kaitseministeeriumis prantsuse keelt 28 ametnikku, inglise keele tundides käib vaid 17 inimest. Kursuse tasu maksab ministeerium.
    Kõikidele siinsetele ministeeriumidele ja suurele osale ametitest pakub prantsuse keele kursusi Tallinnas asuv Prantsuse Kultuurikeskus. Mingi hulk ametnikke õpib ka keeltekoolides. Prantsuse riik toetab kultuurikeskuses ühe ametniku kursust 1000 krooniga poolaastas, teise 1000 krooni tasub kas ministeerium või osaliselt ametnik.
    Kui möödunud aasta jooksul õppis kultuurikeskuses prantsuse keelt üle 800 ametniku, siis nüüd käib prantsuse keele tundides üle 400 riigiametniku. ?Praegu on algajaid kõige rohkem, põhimass on 30?35aastased naised,? märkis kultuurikeskuse pedagoogikanõunik Liina Altvee.
    Rahandusministeeriumi koolitusosakonna peasepetsialisti Kaisa Orunuki sõnul algas suurem õppimine kolm aastat tagasi, mil prantsuse keelest hakkasid huvituma need ametnikud, kes osalesid Euroopa Liidu otsustusprotsessis. Paljude eesmärgiks polnud prantsuse keele selgeks saamine, vaid keele loogika ja häälduse mõistmine. Orunuki sõnul on keeleõppurite hulgas ka neid, kes tahavad Brüsselisse tööle.
    Frankofiili ja Tallinna Prantsuse Lütseumi direktori Lauri Leesi hinnangul õpib kokku Eestis prantsuse keelt paar tuhat täiskasvanut, lõviosas ametnikud. Tema sõnul vallandas prantsuse keele õppimise buumi ametnike avastus, et ELi ja NATOga seotud linnad ? Brüssel, Luksemburg ja Strasbourg ? asuvad prantsuskeelses keskkonnas.
    Leesi andmetel on Eestis mitmeid poliitikuid, kes räägivad prantsuse keelt vabalt, näiteks Kristiina Ojuland, Toomas Hendrik Ilves ja Jüri Adams. Ka Brüsselis tööd alustav eurovolinik Siim Kallas on aastaid prantsuse keele kallal pusinud.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Suure seitsmikuga on ühinemas uus tegija
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Läti keskpank tõmbas kasvuprognoosi allapoole
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Tallinna lennujaamas enam vedelikke ja arvutit kotist välja võtma ei pea
Tallinna lennujaamas julgestuskontrolli uute masinate seadistamine ja testimine sai valmis ja enam ei pea reisijad enam vedelikke ja arvuteid käsipagasist välja võtma, teatas lennujaam.
Tallinna lennujaamas julgestuskontrolli uute masinate seadistamine ja testimine sai valmis ja enam ei pea reisijad enam vedelikke ja arvuteid käsipagasist välja võtma, teatas lennujaam.