Määrus nõuab külmaseadmete kontrolli

?Kuigi enamjaolt peaks tegu olema suuremate ettevõtetega, võib enam kui 3 kilo keelatud ainet olla ka külapoe külmletis,? ütles osoonibüroo juhataja Inari Truumaa.

Keskkonnauuringute keskuse osoonibüroo saatis aprillis Euroopa Liidu osoonimäärust tutvustava kirja umbes 3000 ettevõttele, peamiselt poeomanikele ja toiduainetööstustele. Osoonibüroo andmetel puudutab määrus 4000?4500 siinset ettevõtet, kelle õhukonditsioneerides, külmlettides, sügavkülmikutes, külma- ja kliimaseadmetes ning soojapumpades võib osoonikihti kahjustavat ainet leiduda.

Osoonikihti kahandavate ainete määrus piirab külmaaine HCFC kasutamist, mistõttu ettevõtted, kelle külmaseadmetes on seda enam kui 3 kilo, peavad hakkama pidama kontrollraamatuid ning tegema kord aastas lekkekontrolli. Samas keelab uus määrus kliima- ja külmaseadmete kasutamise, milles sisaldub CFC-tüüpi külmaainet.

Enamik Äripäeva küsitletud ettevõtetest polnud tuleval kuul kehtima hakkavast määrusest midagi kuulnud. Näiteks ei olnud osoonibüroo kirja saanud Tallegg, Tallinna Külmhoone ega Selver.

Kaubandusettevõte ETK sai osoonibüroolt kirja möödunud nädalal, kuid pole jõudnud sellesse süveneda. ?Kuigi see loomulikult puudutab meid, ei pea kõigi paberitega kohe tegelema,? ütles ETK haldusdivisjoni juht Kalle Vani.

Saku Õlletehase tehnikajuht Juhan Talpsepp ütles, et enamus tehase seadmetest sisaldab keskkonnasõbralikku külmaainet. Transpordil kasutatakse termoisolatsiooniga konge, mis ei kasuta üldse jahutusaineid. Väike osa külmutusseadmeid kasutab külmainet HCFC, mille osas hakatakse pidama kontrollraamatuid ja lekkeid kontrollima. Nende toimimist kontrollib ettevõte ISO kvaliteedisüsteemi raames juba praegu.

Määruse lahtimõtestamisel abi pakkuvad osoonibüroo ametnikud avaldasid lootust, et ühendust võtab 1000?1500 ettevõtet. ?Eesti firmad ei ole väga seaduskuulekad,? ütles Inari Truumaa. Ta lisas, et maist paneb keskkonnainspektsioon automootorid käima ja hakkab firmasid järjest kontrollima.

Kehtiva välisõhukaitse seaduse järgi saab määrust eiravat füüsilist isikut karistada kuni 18 000kroonise trahviga, juriidilist isikut kuni 50 000 krooniga.