Euroopa pankades suured hinnavahed

Sirje Rank 14. aprill 2004, 00:00

Sellest hoolimata on huvi ELi ühtse pangandusturu vastu väike ning üleeuroopaliste superpankadele eelistatakse oma kodumaiseid panku.

Euroopas maksavad pangateenuste kasutamise eest praegu kõige vähem hollandlased, kulutades baasteenustele, nagu konto haldamine, maksed, kontoväljavõtted jne, aastas keskmiselt vaid 31 eurot ehk 485 Eesti krooni. Itaalias seevastu maksab keskmine pangaklient samade teenuste eest aastas 501 eurot ehk 7835 krooni, selgus läinud kuu lõpus avaldatud Cap Gemini Ernst & Youngi uuringust. Uuring kõrvutab põhiliste jaepangandusteenuste maksumust üheksas Euroopa riigis ning USAs ja Kanadas.

Hollandi järel on odavamate pangateenustega riigid Suurbritannia ja Belgia, kus keskmised kulutused on vastavalt 56 eurot ja 60 eurot aastas. Skaala teises otsas on Itaalia järel Norra, kus keskmine klient maksab aastas 384 eurot ning Rootsi, kus kulu on 183 eurot.

Pankade riigipiire ületavad liitumised ega euro kasutuselevõtt pole Euroopas oluliselt jaepanganduse teenuste hindu ühtlustanud, märgib uuring. Isegi sarnaste majandustingimustega riikides, nagu Prantsusmaa ja Belgia, on hinnavahe ikka vähemalt 30%. Ning Suurbritanniaga võrreldes on pangateenused Prantsusmaal kaks korda kallimad.

Hinnavahed tulevad riikides kehtivatest reeglitest. Näiteks Suurbritannias ei võta pangad kliendilt raha konto haldamise eest, Saksamaal aga moodustavad just need kulud enam kui poole pangateenustele kulutatud summadest. Osas riikides antakse kontoväljavõtteid tasuta. Prantsusmaal ei võta pangad raha t?ekiga maksmise korral, mis aga näiteks Rootsis on väga kallis ning üks põhjus, miks riik pingereas nii kehva koha saab.

T?ekimaksed on hea näide, kuidas Rootsi pangad on kliendid hinna abil võõrutanud pangale kulukatest teenustest, kommenteeris ajalehele Dagens Nyheter Cap Gemini Ernst & Youngi finantsturgude konsultant Sven Tärnvik.

Teine uurimus, mille koostas audiitorfirma KPMG, näitas, et enamik eurooplasi on oma riigi pangandussüsteemiga rahul ega soovi üleeuroopaliste superpankade teket.

Erandina hakkas silma Itaalia, kus oma riigi pankadega oli rahul vaid 14 protsenti vastanuist. Üleeuroopaliste pankade vastu olid eriti hollandlased, kel samas on ING näol olemas just tõeline pangandushiid.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:21
Otsi:

Ava täpsem otsing