Liitumise energia elavdab Eesti majandust

Andres Põld 14. aprill 2004, 00:00

Näiteks on mulluse kevadega võrreldes kasvanud mööbli ja koduelektroonika läbimüük. Tallinna ühe suurema mööblipoe Aatriumi Sisustuskaubamaja omanikfirma Silikaat Mööbel ASi direktor Marika Lehtla ütles, et nende käive on kasvanud keskmiselt 30 protsendi võrra.

Üheks paremaks majandusseisundi indikaatoriks peetakse automüüki. Tänavune märts on automüügis kõigi aegade parimaid ? läbimüük kasvas möödunud aasta sama ajaga võrreldes 13 protsendi võrra.

?See oli ka prognoositav, et enne euroliidu laienemist käive tõuseb,? märkis Lehtla. ?Samas pole märgata, et inimesed ostaksid eriti just kalleid asju, ostukorvi sisu on jäänud ikka tavapäraseks.?

Eesti ühe suurema koduelektroonika hulgimüügifirma Sandman Groupi müügiosakonna juhataja Urmas Arula tähendas, et müük on aastatagusega võrreldes tunduvalt aktiivsem.

Ostjate nappuse üle ei saa kurta ka Tallinna Kaubamaja, mille külastatavus kasvas Ülemiste suurkeskuse avamisest hoolimata viiendiku võrra.

?Tundub, et Ülemiste kaubanduskeskuse avamisele eelnenud kampaania tõi paljud inimesed aprilli alguses osturetkele ja sellest said kasu ka teised kaubanduskeskused,? ütles Tallinna Kaubamaja juhatuse esimees Raul Puusepp.

Tarbimise kasvust annab märku ka Ego järelmaksukaartide suurenev populaarsus, aprilli alguse seisuga on Hansapank väljastanud 80 671 Ego kaarti, mis on 1900 kaarti enam kui eelmisel kuul.

Peale kohalike ostjate toob ELi laienemine kaasa ka välismaiste, eelkõige Soome ostuturistide arvu kasvu, suurendades nii lisaks tootjatele ja kauplustele ka laevafirmade tulusid.

Reisijate arvu kasvu ootab ka Tallinna lennujaam, investeerides läbilaskevõime suurendamiseks 400 miljonit krooni.

Eesti atraktiivsuse suurenemisest annab tunnistust ka välisfirmade järjest kasvav huvi ? viimase seitsme kuu jooksul asutasid välisettevõtted siin oma tütarfirmasid ligi poole võrra rohkem kui aasta tagasi. Enim tütarfirmasid on asutanud soomlased. Samuti pürib järjest rohkem soomlasi Eesti tööjõuturule. Ainuüksi tänavu jaanuari-veebruari jooksul on 150 soomlast saanud Eestis tööloa. Seda on sama palju kui terve möödunud aasta jooksul kokku.

Huvi kaubanduse vastu tõi eelmisel aastal Eestisse rekordsumma välisinvesteeringuid ? 11,8 miljardit krooni, mis on üle kahe korra rohkem kui 2002. aastal.

Majanduse elavnemine kajastub ka ekspordi suurenemises, ainuüksi veebruaris kasvas see aastatagusega võrreldes 18%.

Konjunktuuriinstituudi juhtivteadur Leev Kuum nimetas kaubanduse elavnemise ühe võimaliku põhjusena just ELi tulekuga seotud hinnatõusu kartust. ?Tegemist võib olla mingil määral etteostmisega, samuti saab kanda läbimüügi suurenemise osalt ka turistide arvele.?

Samas lisas Kuum, et kui Eesti tänavuse majanduskasvu suurusega spekuleerida, siis tõstaks ta instituudi aasta algul välja pakutud kuueprotsendilise kasvu pigem seitsmele.

1986. aastal Euroopa Liiduga ühinenud Hispaania edu on olnud märkimisväärne ning majanduskasv jätkuvalt üle euroliidu keskmise.

Hispaania SKT elaniku kohta on tänaseks kerkinud 85%le ELi keskmisest ning Franco päevil tagurlikust agraarmaast saanud mitmekesise tööstuse ja suure teenindussektoriga majandusruum. Ka uute töökohtade loomine on kiirem kui mujal ELis ning rohkem on võidetud laenuintresside langusest rahaliiduga ühinedes.

1986?1991 kasvas Hispaania SKT aastas keskmiselt 4,1%. Viimased aastad on kasv olnud aeglasem, kuid ikka vähemalt protsendipunkti võrra ELi keskmisest ees. Ametist lahkuva Jose Maria Aznari valitsuse kaheksa-aastase mandaadi ajal kasvas Hispaania SKT 30% ning tööpuudus alanes 22 protsendilt 11 protsendile.

Hispaania on olnud suurim ELi abirahade saaja, ent atraktiivne ka välisinvestoritele. Barcelonast aga on saanud omamoodi autotööstuse Silicon Valley, kus vähemalt neli marki oma sõidukeid disainivad, sealhulgas Volvo ja Renault.

Hispaania majanduse suuremateks probleemideks on täna töö madal tootlikkus ning liiga väiksed investeeringud kõrgtehnoloogilisse tootmisse. Tööandjad kaebavad ka tööturu jäikuse, bürokraatia ning ametiühingute liigse sõnajõu üle.

  • Andres Saarniit, Eesti Panga majanduspoliitika allosakonna juhataja:
    Aasta alguses on märke, ehkki väga tagasihoidlikke, et maailma majanduse kasv hakkab kiirenema. Eesti jaoks tähendab see suuremate eksporditulude väljavaadet. Seega on mõningad surved majanduse tasakaalule vähenenud, kuid tähelepanu tuleb pöörata sellele, et mitmed riskid on endiselt üleval.

Laenudel rajanev sisenõudlus ei saa vähegi pikemas perspektiivis eksporditulusid asendada ning viiks lihtsalt välisvõla suurenemisele. 2003. aasta tulemuseks oligi see, et Eesti välisvõlg kasvas rohkem kui 10 miljardi krooni võrra ja ületas 75% piiri SKT suhtes. Endiselt on suur eraisikute laenunõudlus, mida on toetanud rekordmadalal püsinud inflatsioon, tootlikkusest kiirem palgakasv ning madalad laenuintressid.

Probleem peitub selles, et eraisikud ei arvesta, et hetkel valitsev olukord ehk kombinatsioon madalatest intressidest ja kiirest palgakasvust ei saa kaua kesta: kas suurenevad intressid või aeglustub tulude kasv. Tänu sellele võivad paljudele eraisikutele hetkel võetud laenukohustused muutuda liiga koormavaks. Seetõttu on vajalik endiselt pöörata tähelepanu laenuturul toimuvale ning selgitada inimestele ?kinni laenamises? peituvaid ohte.

Käesoleva aasta esimene kvartal on näidanud, et majanduse tasakaal ei ole halvenenud. Edasine kohandumine sõltub paljuski Eesti ekspordisektori tugevnemisest, millele võib ohtlikuks saada samas tempos jätkuv palgakasv ja välisnõudluse paranemise peatumine. Kõike seda arvesse võttes on oluline jätkata senise vastutustundliku eelarvepoliitikaga, kuna see toetab oluliselt meie majanduse tasakaalu.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:21
Otsi:

Ava täpsem otsing