Maja asukoht ja konstruktsiooni tugevus määrab katusekatte valiku

Decora Ehitus ASi projektijuhi Tõnu Pari sõnul on plekk-katuste eeliseks kivikatustega võrreldes nende kergus. ?Plekk-katuse aluskonstruktsioon ei pea olema massiivne ning pindade ettevalmistamine on odavam. Ka paigaldamine on lihtne, korraga saab katta suuri, ka väikese kaldega pindu,? selgitab Pari.

Kui Rannila profiili ruutmeetri hind koos käibemaksuga jääb sõnul sõltuvalt pinnakatte tüübist vahemikku 70?150 kr/m², siis valtsplekk-katuse ruutmeetri hind koos paigaldusega on OÜ Plekk-Katusemeister tegevdirektori Jaanus Aedla sõnul vahemikus 200?600 krooni. Nii Pari kui Aedla kinnitavad, et plekk-katuste eluiga sõltub suuresti hooldamisest ning võib valtsplekk-katuste puhul küündida isegi üle 100 aasta.

Kivikatused on hea vastupidavusega ning ka nende toodete eluiga on tunduvalt pikem valmistajatehaste antud kuni 15aastasest garantiist: Tõnu Pari hinnangul üle 100 aasta.

Samas on kivikatuse paigaldamine töömahukas, kivi on plekist kuni 10 korda raskem ja arvestama peab hoone kandekonstruktsioonide tugevusega. Eestis on levinuimad betoon- ja savikivi. Tõnu Pari hinnangul imab betoonkivi vett sisse, on vähem vastupidav ja jääb kvaliteedilt alla savikivile. ?Savikivi ei eelda ka nii massiivset aluskonstruktsiooni kui betoonkivi ning on ilmastikule vastupidavam ning loodussõbralik,? räägib Pari.

Bituumenlaineplaatide valik on lai ja tarbijal valikut küllaga. ?Näiteks Onduline on tugev, olulise plussina saab välja tuua materjali kihtide sidususe, mistõttu kihid ei hakka üksteisest eralduma,? selgitab Pari. ?Kuna materjali on värviga immutatud, on selle vastupidavus parem.? Bituumenlaineplaatide puuduseks on tundlikkus raskustele ja katusel käimiseks peavad olema spetsiaalsed käiguteed. Ka värv püsib mõnevõrra halvemini. Kattematerjali valikul tuleb arvesse võtta ka selle pinda katva puiste tüüpi. Graanulja kujuga puiste on nõeljast puistest vastupidavam. Kuna materjali paigaldamiseks on nõutav sile aluspind, on selle ettevalmistamine kulukas.

Ka naturaalsed laastukatused koguvad populaarsust. Neid valmistatakse kolmest puidust ? katuselaastuks sobivad kuusk, haab ja mänd. Laastukatuste paigaldamine on aeganõudev ja töömahukas ning eeldab spetsiaalsete teadmiste ja oskuste olemasolu, mistõttu paigaldamisest lisanduvad kulud teevad lõpphinna kalliks. ?Laastukatuse vastupidavus sõltub suuresti materjali kvaliteedist. Eelkõige on laastukatustel miljööväärtuslik tähtsus,? möönab Aedla.

Praegu enam kasutatavad katusekatted Eesti turul pole veel jõudnud läbida aega, mis on prognoositud nende eeldatavaks kasutuseaks. Küll on selge, et katuste eluiga sõltub suuresti nende hooldamisest. Seetõttu on mõttekas enne ostmist selgitada, kuidas, kui tihti ja milliste vahenditega tuleb katusekattematerjale hooldada ning kui kulukaks see ühe või teise materjali puhul osutub. Ka parandamise lihtsus on oluline argument ? kivikatuste puhul on mingi katuseosa parandamine lihtne, bituumensindelkatuste puhul aga pole teatud osa väljavahetamine enamasti mõttekas.

Autor: Kadri Tamm