Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Uus pankrotiseadus hakkab kohtutes järjekordi pikendama
Ajalised nihked ähvardavad ka pankrotiprotsesse endid, kuna koosoleku korraldamiseks on vaja oodata, millal kohtuniku kalendris selleks aeg leidub. Õige aja ootamisega riskitakse aga eksida pankrotiseaduse teise punkti vastu, mis käsib esimese koosoleku pidada hiljemalt ühe kuu jooksul pärast pankroti väljakuulutamist.
Pankrotihaldur Terje Eipre sõnul annab see aluse pankrotiprotsessis mõttetuteks vaidlustamisteks. Eriti raskeks läheb aja klapitamine suveperioodil, mil kohtunikud puhkustel viibivad.
Selline säte pandi uude seadusesse eesmärgiga vältida vaidlusi pankrotiprotsessis võlausaldajatele häälte jagamisel.
Tallinna linnakohtu kohtunik Arne Kolnes ütleb, et tema senises praktikas on uue seaduse järgimine olnud pigem vormi täitmine ning sisulist tööd pole tulnud teha. Võlausaldajad on pankrotihalduri määratud häältega rahul ning temal tuleb selle kohta pärast koosolekul viibimist määrus vormistada. Kolnese sõnul on eriti ajamahukas suurte, sadu võlausaldajaid puudutavate määruste sisse toksimine.
Pankrotiseaduse eelnõu ekspertkomisjoni esimees, endine justiitsminister Paul Varul tunnistas, et määruse kohtunike poolt vormistamise nõue on ülearune, see on kiirustades seadusesse sisse jäänud. ?Seal on teisigi muudatusi, mida on sügisel plaanis pankrotiseaduses mõnevõrra parandada,? möönis ta. Varul selgitas, et seaduse mõtte kohaselt peaks kohtunik tegema koosolekul vaidluse ilmnedes vaid suulise määruse, mis protokollitakse. Kirjalikul paberimäärimisel pole aga nende töös kindlasti mõtet.
Kohtunike üldkoosolekul kohal viibimise nõue on Varuli sõnul aga õigustatud. See annab võimaluse kõige asjatundlikumalt hääli määrata, sest nende alusel tehakse pankrotiprotsessi raames kõik hilisemad otsused. ?Vana seaduse kohaselt pidid vaidluse tekkides teised võlausaldajad hääletama, kuid neil ei pruugi olla asjast objektiivset ülevaadet, vaid pigem subjektiivsed huvid,? selgitas Varul. ?Muidugi pole uus kord ainuvõimalik, kuid siiski tasuks paar aastat vaadata, kuidas asi toimima hakkab ja kuivõrd segavaks see muude kohtuasjade suhtes kujuneb.?
?Ma saan aru, et minul siin enam midagi teha ei ole, nii et ma parem lahkuksin,? lõpetab kohtunik oma mõneminutilise Avalike Suhete Agentuuri võlausaldajate koosolekul viibimise.
Asja sisuline arutelu jätkub kohtunikuta.
Esmaspäeva pärastlõunal toimunud pankrotistunud agentuuri esimene võlausaldajate koosolek on alanud vaevaliselt. Kuigi koosolekut võiks pidada ka mujal, üritatakse see kohtuniku aja säästmise nimel tema töö juures läbi viia.
Kohale tulnud kolm võlausaldajat seitsmekümnest panevad oma nimed kirja, pankrotihaldur esitab kohtunikule mitmesuguseid materjale ning annab ülevaate oma nõuded esitanud võlausaldajatest.
Pankrotihaldur tutvustab, et hääli on antud vastavalt nõutava võla summale ning saab kinnituse, et kõik on sellega päri.
Kohtunik täpsustab veel halduriga üle, mida määrusesse panna ja kuidas paberit vormistada.
Viie minuti möödudes on seadusega kohale nõutud asjaosaline lahkunud. Haldur alustab järgmiste punktide arutelu.
Kohtunikul on vaja veel vormistada häälte jagamise kohta määrus, see võtab aega juba viis korda rohkem.