Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eestis elu kordades kallim kui Soomes
Soomest ja teistest Põhjamaadest räägitakse kui kõrge hinnatasemega Euroopa riikidest. Tegelikult on kaubad soomlastele Soomes palju taskukohasemad kui eestimaalastele Eestis.
Tihtipeale võrreldakse eri riikide kaupade hindu üksnes eurokursi järgi, kuid see ei pruugi peegeldada turgude reaalset olukorda. Arvestada tuleb ka elanike jõukuse ja sissetulekutega. Hinnaerinevusi ei vaagita seega euro ja krooni vahetuskursi alusel, vaid vaadates, kui suure osakaalu moodustab mingi toote üksikost tarbija kuu keskmisest brutosissetulekust.
Eestimaalased on sunnitud kulutama oma kuu brutosissetulekust proportsionaalselt rohkem kui soomlased. See tuleb eestimaalaste kordades madalamatest sissetulekutest, mis teeb tarbimisvalikute tegemise keerulisemaks.
Üks kulukamaid toidukaupu eestimaalaste jaoks on kohv, mille puhul ühe ostu osakaal moodustab kuu brutosissetulekust keskmiselt 8,5 korda rohkem kui Soomes. Lõhe puhul on ühe ostu osakaal Eestis keskmiselt 6 ja piima puhul 4,3 korda suurem kui Soomes. Põlva Piima jogurt on nii Eestis kui Soomes peaaegu sama hinnaga, kuid tuluerinevuste tõttu on jogurti ostmine soomlase jaoks keskmiselt 4,2 korda soodsam.
Kuigi toidukaupadele tehtud kulutuste osatähtsus eestlaste kuludes väheneb, on see ikka enam kui kaks korda suurem kui Soomes. Ka teistele kaupadele tuleb eestimaalasel oma kuusissetulekust proportsionaalselt rohkem kulutada.
Tänu sissetulekute erinevusele on näiteks 700-leheküljelise ingliskeelse raamatu ostmine soomlase jaoks keskmiselt 5,2 korda odavam kui eestimaalasele. Ühistranspordi kuukaardi hinna osakaal on aga nii eestimaalasele kui ka soomlasele samaväärsed.
Autor: Oliver Parts