Rabamatk pakub ekstreemsusi

Marko Kaldur 16. aprill 2004, 00:00

Päikesepaiste ja päevasoojus asenduvad hämara ja jaheda ilmaga. Tõusevad tuuleiilid, taevas tõmbub süngelt tumedaks, näole langevad esimesed vihmapiisad. Kevadised ilmad võivad muutuda hetkega, soojast külmaks, vaiksest tuuliseks. Ilm ei küsi, kas sa oled planeerinud nautida päikese paitust ja kavandanud pidada pikniku murumättal. Ega vaata, on sul seljas suviselt õhukesed riidehilbud või tõsise matkaja iga-ilma-varustus. Ilmal on sellest sügavalt ükskõik.

Sedasi sai ka algselt planeeritud keskmise raskusega teekonnast Nigula rabasse hoopis üle keskmise ekstreemüritus. Ning seda kõike vaid ilma süül.

Kolistades Nigula loodukaitseala keskuse koridoris, oli õues veel kaunis, soe ilm. Võis märgata isegi mõnda üksikut päikesekiirekest säramas. Kui kaitseala töötajatelt luba matkarajale minna käes, hakkas ka ilm muutuma. Otsekui poleks soovitud meie sealviibimist.

Nigula järvel peksis tuul üles laineid, mis poleks isegi merel häbisse jäänud. Vahutavad ja kõrged, kastsid nad seiklejate riideid paikades, kus teerada sillakestena üle järvevee läks.

Esimese vaatetorni tipust avanev vaade ei lohutanud ? taevas oli igas suunas ühtlaselt sünkjashall, vihmahood aina sagenesid, tuuleiilid muutusid järjest tugevamaks. Kuid kuna juba kohale tuldud ning vaim rajale minekuks valmis, siis ei tahtnud tagasi ka pöörduda.

Matkaraja algus oli nagu kümnetel samasugustel rabateedel Eestis. Kuid mida edasi, seda rohkem laukaid teele sattus, vahepeal vingerdas tee kitsastel maaribadel, mis laukaid üksteisest eraldavad. Üksainus samm valesti ja külm suplus on garanteeritud.

Omalt poolt andis lisaohtu ka tuul, mis tegi kõik, et seiklejad rajalt puhuda. Lagedal rabal kogus tuul aina rohkem jõudu ja kiirust. Sirgelt käimine ei tulnud enam kõne allagi, kõik seiklejad olid tugevalt kreenis, et kuidagi teel püsida.

Jõudes metsa alla luidetele, mida kohapeal peaksiteks kutsutakse, vaibus tuul täielikult. Põlispuud summutasid rabal möllavad tormi-iilid ja pakkusid kaitset külma vihma eest. Ka rada ise oli korralik, polnud märkigi õudustest, mis veel eelmisel kevadel samal rajal valitsesid.

Nimelt polnud siis veel likvideeritud 2002. aasta suvetormide jälgi. Toona kadus rada ootamatult lihtsalt ära ? risti-rästi mahalangenud puuhiiglaste alla. Praegune rada viib vanast kaarega mööda, kuna rada samalt kohalt taastada ei olnud mõtet, selle asemel viidi uus laudtee ringiga ümber tormimurru.

Ent miks ringi minna, kui otse saab? Et seiklust põnevamaks muuta, pugesime hiigelpuude alla, otsides parimat läbipääsu. Turnides kord mitme meetri kõrgusel puuhiiglaste tüvedel, seejärel pea roomates oksarisu alt läbi, siis juurtest tekkinud varjualustes kõndides viis vaevaline teekond edasi, umbkaudu raja suunda aimates. Vast kilomeetri-pooleteise pikkune lõik, mille tavaoludes paarikümne minutiga läbinud oleks, venis tunniajaseks pingutuseks.

Raba serval ristus uus laudtee taas väsinud seiklejate teekonnaga. Kohati kahtlaselt kõikuv rada ei andnud aega pöörata tähelepanu ilmale ega ümbrusele, keskenduda tuli õõtsuvale jalgealusele, mida ei jätkunud õnneks eriti pikalt.

Matkaraja viimane lõik tundus eelnevaga võrreldes suisa käkitegu. Kuigi tuul oli veelgi tugevamaks muutunud ning vihmahood peksid teravalt näkku, läks lõpuosa kergejalgselt ja kiiresti. Hetkeks sai teisest vaatetornist heidetud pilk tagasi, läbitud osale ning võetud külma vastu natuke turgutust. Siis jäi veel lühike pingutus autodeni ja ööbimiskoha poole.

Kui läbimärjad riided oli kuivade ja soojade vastu vahetatud, külmunud koivad vastu sooja kaminaseina surutud ning ka ihule kosutust võetud, tuligi peale mõnus rammestus ja roidumus.

Oleks palju tahetud metsa või matkama minnes iga kord ilusat ilma loota.

Kuid ka läbi tormi ja paduvihma rühkimine on vahel põnev ning pakub rahuldust. Trotsides ilmastikku ja jõudes oma eesmärgini ka siis, kui kõik tingimused on su vastu ? see annab enesekindlust edasi minna.

Kuigi füüsiliselt endast palju antud ning väsimus valdab keha, saab vaim taolisel rännakul puhata ja rahuneda igapäevapingest.

Ka selline võib välja näha kevadväsimuse peletamine neile, kes tahavad natuke ekstreemsust, põnevust ja pinget, et eemalduda tavapärasest keskkonnast.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    25. November 2011, 09:24
    Otsi:

    Ava täpsem otsing