Ärge rüselge poes, maikuus on kaup odavam

ÄP 19. aprill 2004, 00:00

Ostuhullus hakkab meenutama juba 1992. aasta kevadsuve, mil osteti valimatult kokku toiduaineid ja tarbekaupu. On teada perekond, kel alles nüüd lõppes nõukogude ajast pärit suhkruvaru. Inimesi on vallanud paanika ja kohati tekib tunne, et liitumine Euroopa Liiduga sarnaneb sõjaks valmistumisega.

Äripäev prognoosib, et pärast 1. maid mõne kaubaartikli hind hoopiski langeb, sest nõudlus väheneb. Ostuhullusega kaasaminek pole arukas tegu, sest näiteks osa tehnikakaupa võib hiljem odavamalt kätte saada.

Suurema jao kaupade hind sõltub nõudmise ja pakkumise vahekorrast. Kui mingil perioodil ostetakse palju arvutitehnikat või uusi sõiduautosid, siis on üsna pikaks ajaks vajadused kaetud ja nõudlus pärast 1. mai verstaposti sama kauba järele väheneb.

Arvuteid pannakse küll kokku paljudest osadest, mida toodetakse väljaspool Euroopa Liitu ja millele rakenduvad tollid, kuid koostedetailide kuhi pole veel müügisalongis välja pandud arvuti. Vahepeal on veel tööjõu-, turundus- ja laokulud, mis tollidest ei sõltu. Seega jääb hinnakorrektsiooni ruumi alati ka nõudmise-pakkumise vahekorrale. Ehk on targem teistest erinevalt jalutada pärast 1. maid külastajatest tühjas müügisalongis ja pöörata enda kasuks tulekul allahindlused? Sama on uute autodega. Kui ikka ostjaid ei leidu, avastab kaupmees tingimisruumi ja sooduspakkumised ei jää tulemata.

Praegusest situatsioonist lõikavad kasu need kaupmehed, kes annavad tarbija hirmudele hoogu juurde, saades niiviisi oma käibele lisa. Ei saa mööda suhkrust, mille jaehind on juba praegu läinud tõusule ja mis võimaldab kaupmehele ekstrakasumit.

Tõsi, suhkrut kokku ostes võidab tõenäoliselt ka tarbija, kui tal selleks hoiutingimused on, sest suhkru hinna kujunemine Euroopa Liidus on kaugel vaba turu põhimõtetest.

Tundub, et paljud tootjad ja kaupmehed ei malda kuidagi maikuud ära oodata, mil toimub tõepoolest mõne kauba hinna regulatiivne muutus, vaid soovivad hinnatõusu enda huvides ettepoole tuua. Iseloomulik on kütuse hind, mis on vaikselt roninud umbes krooni võrra liitrilt ülespoole, ammendades juba praegu praktiliselt kogu ühekroonise aktsiisitõusu. Tanklaketid põhjendavad hinnatõusu dollari kallinemise ning hulgihinna tõusuga.

Väikse ninanipsu sai kommivabrik Kalev, kes aasta algul Euroopa Liiduga liitumisele viidates magusa hinda tõstis. Et aga konkurendid Eesti turul oma hindu hoopis alandasid, siis oli ka Kalev sunnitud aprillis oma toodangu hinda alandama.

Ehkki väliste sümptomite poolest meenutab 2004. aasta kevad suure kokkuostmise aega 12 aastat tagasi, on tänane sisu täiesti erinev. Tollal oli ostupaanika ajendiks kiiresti väärtust kaotavatest rubladest lahtisaamise soov, täna on meil käibel kõva kroon, millega ei juhtu midagi. Tosin aastat tagasi valitses Eestis totaalne kaubanappus ja kehtis talongisüsteem, täna maksab raha. Tollal inflatsioon galopeeris, ent tänavu märtsis oli ajaloo madalaim inflatsioonimäär.

Kõige selle tõttu on tarbijatel mõttetu oma raha tarbetute kaubakoguste alla kinni panna, iseäranis, kui mais võib sedasama kaupa juba odavamalt saada.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing