Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti väiksemates linnades on tüüpkorterite hinnatase stabiliseerunud
Tõusvas trendis liiguvad vaid kaasaegse viimistlusega väga heas korras korterid ning samuti ahiküttega korterid.
Jõhvis seevastu on aasta esimene kvartal kaasa toonud hinnas tõusutrendi. Selle peamiseks mõjuriks on linna kujunemine maakonnakeskuseks. Uuenduskuuri on läbinud näiteks Jõhvi vangla, kultuurikeskus, lisandunud on kaubanduskeskus.
Kiviõlis on hinnatase jäänud stabiilseks, väga suur areng on toimunud eelkõige linnapoolse elamispindade korrastamise tagajärjel, kus lagunenud ning tühjad hooned on lammutatud.
Kuressaare korteriturgu iseloomustas 2004. aasta esimeses kvartalis vanemate korterite hinnatõus umbes 20%. Põhjuseks oli kõrgendatud nõudlus, mis on tingitud peamiselt eluasemelaenude madalast intressitasemest.
Samuti käib kohalikule elanikule uue elamufondi soetamine ikka üle jõu, mistõttu on pakkumine vähene ning peamiselt tehakse tehinguid tüüpkorteritega.
Nõutuimad on ühe- ja kahetoalised korterid, veidi kõrgem on hinnatase kesklinnas.
Haapsalus on mõningane hinnatõus aasta esimeses kvartalis olnud kahetoaliste korterite osas. Peamine tegur on siiski asukoht, remonditase pole hinna kujunemisel sedavõrd oluline. Kahetoaliste korterite puhul (nõutud pinnavahemik ca 40?55 m²) on korteri hind ning ülalpidamiskulud kohaliku elaniku jaoks igati optimaalsed ning vastuvõetavad.
Piirkondadest on hinnatuim rannarajoon (Metsa ja Kalda tn), mis pakub miljööväärtuslikku elukeskkonda.
Allikas: Arco Vara
Autor: ÄP