Jätkem võtmed väljapoole, venelased tahavad külla tulla

Me oleme nagu ennast suure mõisa käest vabaks ostnud kõrtsmikud, kes teavad, milline viin mõisahärrale meeldib. Aga selleks, et mõisahärra saaks kõrtsi oma rublasid luhvitama tulla, ei tohi talle tara ette ehitada ega koeri kallale ässitada.

Eesti välisministeerium kaalub Venemaaga ühepoolset viisare?iimi lihtsustamist ehk küllakutse nõudmisest loobumist inimeste puhul, kes tahavad tulla turismireisile kolmeks kuni viieks päevaks. Eesti turismisektori arengule oleks sellest väga palju abi ? me saaksime juurde täiesti uut turgu.

Eestis on levinud arvamus, et venelastega ei ole lihtne äri ajada. Selles on tera tõtt, kui võrrelda venelasi ja Venemaad meie endiga, püüdlike väikekodanlastega. Kui aga võrrelda venelasi teiste suurrahvastega, on nad väga sarnased.

Miks venelased Eestisse tulla tahavad, ei olegi nii keeruline mõista. See on lähedal ? reisikulud ei ole suured. Keskkond on tuttav, kuid kodusest erinev, läänelikum. Suure kõrval on väike ilus, kui võrrelda näiteks Peterburi ja Tallinna (kuigi meile, eestlastele, tundub tavaliselt vastupidi).

Vene turismiturg on Eesti jaoks selgelt kasvava potentsiaaliga. Teame, et venelastele meeldib Soomes käia ja et nad n-ö unustavad Soome aastas ligi pool miljardit eurot. Suur raha. Eesti on Soomest metsikum olnud. Peterburi ei ole isegi otse lennuliini. Olen ka ise sõitnud vajaduse korral Peterburi lennukiga Helsingi kaudu. Kõlab naljakalt? Distantsi mõttes võiks eelistada sõiduks autot, vahemaa ei ole ju palju pikem kui Tallinnast Riiga. Samas on piiriületuse aega raske planeerida.

Alternatiivse transpordivahendina sobib ka Eurolinesi kiirbuss, mille piletihind 220 krooni ühe suuna eest on kahtlemata kõige konkurentsivõimelisem. Infrastruktuuri areng ja ärisidemete kasv annavad Peterburi?Tallinna suunal meie turismisektorile uue mõõtme. Tallinki uus liin on suur kingitus Tallinna hotellidele, restoranidele, kauplustele ja ööklubidele.

Kõigest paari kuu pärast, juuni keskel, avab uue liini ka Silja Line, pakkudes vene turistidele Tallinnasse sõidule lisaks võimalust sõita ka Rostocki. Seega avaneb Tallinna kaudu venelastele veelgi enam aken Euroopasse.

Eestisse saab siiski päris hästi. Käib ka rong ja sõidavad bussid. Küllap varsti ka lennuk. Aga külla minnakse või tullakse ikka siis, kui ollakse oodatud ja peremees kutsub. Praeguse keerulise viisasüsteemi viga on selles, et see jätab paljud võimalikud tulijad koju. Kohati just need kõige kallimad külalised.

Kui rong ei sobinud, siis laev on juba palju parem. Kui aga selleks, et laeva lubataks, peab kaua ootama või mitu korda käima aru andmas, miks sa ikka lähed ja kes sa oled, siis löövad paljud käega. Sihtkohaks saab Helsingi või Riia ja ongi mitu-mitu dollarirubla läinud valesse kukrusse.

Lihtsustatud viisaküsimuse vastased võivad küsida, miks peaksime Venemaale ühepoolselt järeleandmisi tegema. Me ei pea, aga me võiksime, sest see on meile kasulik ja see on mõistlik. Tallinn on regioonis populaarne reisisihtkoht ja tema populaarsus on selgelt kasvanud. ?Welcome to Estoniast? oli abi, kuid praegu panustavad erafirmad lähiajal Tallinna reklaamimisse kõvasti lisaks. Tallinna 900 peagi valmivat hotellituba vajavad täitmist. Tallink lubab Tallinna reklaamimisse panustada 125 miljonit krooni.

Tallinna imago köetakse varsti nii kuumaks, et läheb veel põlema ja sooja saavad ka need, kes ise halge alla ei pane. Kuritegevuse kasvu riski ei pea ma eriti tõsiseks. Pisisuli ujub niigi üle Narva jõe, suure kaliibriga pätid pääsevad aga igast kadalipust läbi, kuni ükskord sisse kukuvad. Küllakutse nõudmine siin suureks abiks ei ole.

Euroopa Liidu piiride avamine näitab, et riskid on enamasti ikka kindlates piirkondades, kus annab pätti teha. Ka Saksamaa ja Prantsusmaa plaanivad sisse viia viisade lihtsustatud väljastamise korra.

Tallinn ja Eesti tervikuna on meie jaoks nagu ainukene õun, mida turul müüa. Pole tähtis, kas prantslastel või itaallastel on punasemad ja magusamad õunad. Me peame tegema enda õunade ostmise kunde jaoks võimalikult lihtsaks: siis ta on nõus selle eest ka palju maksma.

Neile, kes arvavad, et ühepoolne initsiatiiv on alandav, võib vastata väikese irooniaga: ega me tahagi, et eestlased oma raha Venemaale viivad, meie tahame, et venelased tooksid selle raha Eestisse!