Reede 9. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kõva karjäär

Väinu Rozental 19. aprill 2004, 00:00

Tegu on ühe suurima haldusalaga töökohaga rahvusvahelistes firmades, mida täidab Eesti inimene.

?Elu koosneb headest juhustest ja õnne on sellel, kellel seda on,? ütleb Soomes metsamajandusinseneriks õppinud Kukk ja lisab pärast väikest mõttepausi, et ilmselt oli ta UPM-Kymmene juhtidele silma jäänud, sest muidu poleks teda märtsi keskel testidele kutsutud. ?Minu plussideks on noorus, teistmoodi mõtlemine ja suur tahe midagi ära teha.?

Rahvusvahelises metsanduskontsernis UPM-Kymmene toimusid aasta algul suured muutused ? vahetati välja enamik puidutoodete divisjoni juhtkonnast ning divisjoni juurde moodustati paar nädalalt tagasi kolm puidurühma, millest kaserühma etteotsa määrati ASi UPM-Kymmene Otepää tegevjuht Kaido Kukk.

Tema juhtimisalasse jääb Soomes seitse vineeri- ja kaks spoonitehast, lisaks vineeri- ja spoonitehased Venemaal T?udovos ning vineeritehased Prantsusmaal Loulays ning Otepääl. Kuke alluvuses hakkab tööle üle 3000 inimese. Tehased toodavad kokku umbes 520 000 kuupmeetrit vineeri ja spooni ehk üle kümne korra rohkem kui Eestis kokku.

UPM-Kymmene kontserni mullune käive oli ligi 156 miljardit krooni, millest puidutoodete divisjon andis 15 protsenti. Kukk ütleb, et tal pole õigust täpsustada, kui suur on tema haldusalasse jääva 13 tehase kogukäive.

Äripäeva arvutustel jääb see 6 miljardi krooni ümbrusesse.

Millal Kaido Kukk ja tema abikaasa, Eesti Euroülikoolis inglise keelt õppiv Mari Eesti talvepealinnast Otepäält Soome tituleerimata talvepealinna Lahtisse kolivad, on esialgu lahtine. Nii kaua tuleb Kaido Kukel pere ja Soome vahet pendeldada. Otepää vineeritehase juhtimise võttis üle ettevõtte senine tootmisjuht Ando Jukk.

Eelmise nädala kolmapäeval Soome suursaatkonna Tartu büroos elamis- ja tööloa taotluse sisse andnud Kukk sulgeb enda järel bürooukse ning kirub vaikselt kuu aja pikkust ametlikku tähtaega. ?UPM on lubanud omalt poolt survet avaldada, et ma vajalikud paberid kiiremini kätte saaksin,? lisab Kukk.

Kuke otsene ülemus, UPM Kymmene puidutoodete divisjoni tootmisjuht Tuomo Visanko põhjendab valikut sellega, et mehel on rahvusvaheline kogemus vineeriäris ja et ta on ennast väga heast küljest näidanud.

Visanko kinnitusel oli Kuke kõrval mitu tugevat kandidaati kaserühma etteotsa.

Visanko lisab, et Kukk on esimene kõrge koha peal olev eestlane nende kontsernis, kus muidu on palju eri rahvusest juhte.

Kaido Kukk mõistab, et algul on ilmselt kõige keerulisem ja olulisem saavutada, et sind aktsepteeritakse. ?Tootmis- ja müügiprobleemidega on lihtne end kurssi viia, hoopis raskem on panna end juhina austama,? mõtiskleb Kukk. ?Seda enam, et tegu on eestlasega, kes soomlaste silmis on kogu aeg justkui väikevend olnud.? Kukk on veendunud, et autoriteeti on võimalik saavutada eelkõige pädevuse kaudu.

Kuke kinnitusel läheb ta Soome tööle mitte raha, vaid eneseteostuse pärast. ?Mul on kokkulepitud palk, mille eest pean ise tasuma korteri-, transpordi- ja muud kulud,? räägib ta. ?Kui võrrelda Otepääl teenituga, siis ega ma Soomes eriti netopalgas võida.?

Uue palgataseme iseloomustamiseks toob ta võrdluse minevikust: ?Kui ma 1995. aastal Eestis alustasin Koskiseni Tallinna kontori käivitamisega, oli minu netopalk Eesti kroonides sama suur, kui nüüd Soomes saadav brutopalk eurodes.?

Kui Ida-Virumaalt Avinurmelt pärit Kaido Kukk 1990. aastal Soome Joensuu metsamajanduse kolled?isse õppima läks, ei osanud ta peaaegu sõnagi soome keelt. Täna räägib Kukk soome keelt aktsendivabalt. Kõik tema senised töökohad on olnud seotud Soomega.

?Ma ei kuulu Eesti korporatiivsesse seltskonda, sest pole kellegagi Eesti kõrgkooli ühiselamus tuba jaganud ega koos malevas käinud,? põhjendab Kukk, miks Eesti majandusüldsus teda eriti ei tea. ?Ma ei ole ka kunagi tahtnud oma isikut presenteerida.?

Kukk on oma senise karjääri jooksul käivitanud nullist kaks edukat ettevõtet. Metsandusinseneri diplom taskus, rajas ta Tallinna Soome firma Koskisen Oy Eesti filiaali, mis tegeleb tänaseni Soome puidutoodete vahendamisega Eestisse. Viis aastat hiljem tundis Kukk, et töö Koskisenis ei pakkunud enam pinget ning ta hakkas vaikselt otsima uusi väljakutseid. Juhuse tahtel sai temast Otepää vineeritehase käivitaja.

?Vineeritehase käivitajaks sobiva inimese otsinguil pöördusin ka ühe oma tuttava Joensuu metsakolled?i õppejõu poole, et ehk ta oskab selles koolis õppinud aktiivset eestlast soovitada,? meenutab Otepää vineeritehase endise põhiomaniku ASi Forestex endine nõukogu esimees Tõnis Mäerand. ?Tegin Kaido Kukele ettepaneku kandideerida.?

Mäerand on veendunud, et Kukk kui väga hea spetsialist ning pragmaatiline juht lööb UPM-Kymmenes läbi. ?Ta oskab edukalt teha meeskonnatööd,? räägib Mäerand. ?Ja samas, kui vaja, julgeb kriitilistel momentidel võtta otsustamise enda peale.?

Kukega samal ajal Joensuu kolled?is õppinud Andres Tammeveski iseloomustab teda kui edasipürgiva ellusuhtumisega inimest. ?UPM on Kuke jaoks loogiline väljakutse, sest Otepää vineeritehas jäi tema jaoks juba liiga kitsaks,? räägib Tammeveski.

Eestlaste karjäär rahvusvahelistes kontsernides on esialgu veel kaunis erandlik, kuid tõestab, et hea tahtmise korral on võimalik end tippu üles töötada.

Puiduvarumisfirma ASi UPM-Kymmene Forest juhataja Tõnis Mäeranna hinnangul on Kaido Kuke siirdumine UPMi tootmisosakonna juhtkonda hea näide noortele, et tahtejõu ja järjepidevusega võib vägagi kaugele jõuda. ?Kui sa oled tegija, on tee lahti ka suurkontsernide karjääriredelile,? ütleb Kaido Kukke hästi tundev Mäerand.

?Kuke-laadseid eeskuju väärivaid näiteid on kahjuks liiga vähe,? räägib personalifirma ASi Fontes PMP juht Tõnis Arro. ?See näitab, et ega meid suurtes välisfirmades ikka väga ei oodata küll.?

Kaks aastat tagasi Nokia Networksi Skandinaavia ja Baltimaade müügidirektoriks kutsutud Margus Hunt usub, et kümne aasta pärast on eesti nime kandvaid inimesi rahvusvaheliste korporatsioonide võtmepositsioonidel tunduvalt rohkem.

?Eestlased, kes võiksid praegu maailma suurfirmades laineid lüüa, on kasvanud aga kinnises ühiskonnas.? Taanis töötava Hundi sõnul on inimese läbilöögivõimelisuse üheks eelduseks kasvamine avatud ühiskonnas. ?Loomulikult aitab palju kaasa välismaal omandatud haridus, töökogemus välisfirmas, keelteoskus.?

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing