Kutsekoolid saavad euroliidult edenemiseks üle miljardi krooni

Artikkel

- Uudised
- Peeter Raidla
- 18. aprill 2004 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kutsekoolid saavad euroliidult edenemiseks üle miljardi krooni
Rahakotirauad avanevad pärast Eesti ühinemist euroliiduga 1. maist, raha jagamise eelduseks on aga nii haridus- ja teadusministeeriumi kui ka abiprogramme haldava sihtasutuse Innove atesteerimine, mille viib läbi rahandusministeerium.
Juba tänavu suunatakse Innove kaudu kutseharidusse enam kui 430 miljonit krooni, millest suurema osa moodustavad Euroopa Regionaalarengu Fondilt (ERDF) ja Euroopa Sotsiaalfondilt (ESF) saadavad summad ? koos kohustusliku Eesti riigi poolse 25protsendiga vastavalt 133 ja 204 miljonit krooni.
Innove juhatuse esimehe Lea Orro sõnul on raha kasutamisel ette nähtud kindlad reeglid.
ESFi raha saab kasutada vaid õppekavade arendamiseks, õppejõudude koolitamiseks, karjääri- ja muuks nõustamiseks, välismaa tippspetsialistide kaasamiseks, infobaasi loomiseks ja õppimise soodustamiseks. ERDFi miljonid on aga mõeldud kutsehariduse infrastruktuuri moderniseerimiseks ning seadmete muretsemiseks.
Kui ERDFi miljonite puhul on tänavune jaotuskava juba tehtud (raha läheb jagamisele 12 kutsekooli vahel), siis ESFi miljonid on kõigile kutsekoolidele avatud. Taotlusvoor kuulutatakse välja ilmselt mais.
Innove juhatuse liikme Tõnis Arvisto kinnitusel annab see võimaluse ka ettevõtetele, kes koostöös kooliga saavad spetsialiste koolitada just neile vajalikel erialadel.
Arvisto viitab näiteks BLRT Grupi ASile, kes juba koostabki talle vajalikku projekti. Ettevõtted saavad selleks toetust taotleda ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kaudu.
Kui Lea Orro on seda meelt, et Innove eelkäija, Kutsehariduse Reformi Sihtasutus suutis kutseharidussüsteemi piisavalt hästi ette valmistada euroliiduga ühinemiseks, siis reformi hoolega jälginud endine Riigikogu liige Ülo Vooglaid on vastupidisel arvamusel.
?Kogu meie kutsehariduse alused on täiesti vildakad,? leiab Vooglaid. ?Puudub selge ettekujutus sellest, milliseid spetsialiste meie ettevõtlus ikkagi vajab ja milline üldse peab olema kvalifitseeritud spetsialist. Ka need 10?12 kooli, kes nüüd ERDFi raha saavad, valiti välja koolide, mitte meie tegelike vajaduste järgi. ?
Tallinna Tööstushariduskeskuse direktor Paul Alekand ütleb, et nemad peaksid ministeeriumi esimese jaotuskava alusel saama 40 miljonit krooni. ?Ma ei ütleks, et meie kool praegu väga viletsas seisus oleks, kuid kaasajastamist tahavad nii õppeklassid kui ka töökojad, kuhu on kavandatud ka uued seadmed ja uus sisustus,? sõnab Alekand. ?Kindlasti esitame oma projekti või projektid ka ESFi raha saamiseks.?
Narva Kutseõppekeskus saab praeguse jaotuskava järgi 63 miljonit krooni. Keskuse direktori Ago Silde kinnitusel läheb põhiosa rahast hoonete renoveerimiseks ning õppeklasside ja töökodade kaasajastamiseks. Phare 2000 programmi raames on Narva Kutseõppekeskus saanud üle 5 miljoni krooni IT ja õppeseadmete tarvis.
Ka Silde ütleb, et nemadki plaanivad esitada oma projekte ESFi raha taotlemiseks.
Hetkel kuum