Kauba laadimise kohustus sõltub kokkuleppest

Rivo Sarapik 20. aprill 2004, 00:00

CMRi konsultant Renee Mahl selgitas, et ükski veolepingute suhtes kohaldatav õigusnorm ei kohusta vedajat osa võtma kauba peale- või mahalaadimisest. ?Kui veolepingus on laadimise küsimus reguleerimata, siis lasub pealelaadimise korraldamise kohustus kauba saatjal. Selline kohustus tuleb VÕS-ist ja teistest kohaldamisele kuuluvatest normatiivaktidest,? lisas Mahl. ?Siinkohal aga tuleb saatja all mõista isikut, kes on vedajaga sõlminud veolepingu. Kui vedajaga on veolepingu sõlminud kauba üleandjast erinev isik, siis peab kauba õigeaegse ja nõuetekohase pealelaadimise tagama veo tellija.?

NBI Ekspeditsiooni ASi müügijuht Andres Leht lisas, et kauba laadimiskohustus oleneb ka tarnetingimustest. ?Kui tingimus on EXW, siis peab kauba lähetaja tegema vaid kauba oma laos kättesaadavaks. Sel juhul peaks siis juht ka kaubad laadima. Kui tingimus on FCA ja kauba üleandmine toimub müüja territooriumil, siis peab kaubad veovahendile laadima lähetaja/müüja,? lisas Leht.

Reaalses elus aga juht siiski enamasti kaupu ei lae ka EXW tingimuse korral. ?Meie autojuhid annavad küll vajadusel kliendile kaupu kätte, aga kauba pealelaadimine on reeglina lähetaja ülesanne. Juhipoolset laadimist esineb rohkem siseriiklikul veol kui rahvusvahelisel,? selgitas Leht. Veoteenuse tellimisel võib muidugi kokku leppida, et hinna sisse kuulub kauba peale- ja mahalaadimine, kuni selleni välja, et juht kastab kliendi lilled ka ära. Aga need kokkulepped on siiski väljaspool tavapraktikat.?

Saku Autobaasi juhataja Harri Viik selgitas, et reeglina laadib kauba peale ja ka kinnitab vajalikult kauba saatja, kes teab kauba iseloomu, pakendi tugevust jne.

?Meil puuduvad praegu sellised püsikliendid, kellega vastavasisulisi lepinguid teha laadimisteenuse pakkumiseks, ning juhuklientuuriga ei saa laadimisteenuse pakkumisega siduda, sest kaubad on väga erinevad ja sellest tulenevalt ka nende kinnitamiseks ja sidumiseks esitatavad nõuded, samuti võib ühe ühiku kaal ületada piiri, mis ühele inimesele-antud juhul autojuhile on jõukohane,? lisas Viik.

Samuti pole tema sõnul mõeldav autoga erinevate laadimist hõlbustavate mehhanismide kaasavedu, sest kõiki võimalikke variante pole võimalik ette näha. ?Laadimisteenuse pakkumine lisateenistuse allikana võib olla küll ahvatlev, aga praktikas juhuklientide puhul teostamatu ülesanne,? leidis Viik.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    25. November 2011, 14:22
    Otsi:

    Ava täpsem otsing