Pool e-kirjadest ongi spämm

Kuigi rämpsposti ehk spämmi puudutav seadusandlus on loomisel (ka Eestis), puuduvad seni reaalselt toimivad meetodid spämmialaste seaduste rakendamisel rahvusvahelisel tasandil, kirjutab tänases ITees andmeturbefirma Privador juht Tõnis Reimo. Ta ennustab, et soovimatute kirjade levik võib panna inimesi loobuma e-posti sellisel kujul kasutamisest. Lisaks spämmi seaduse abil keelustamisele tuleb igaühel ka ise rämpspostiga võidelda, kasutades selleks arvutis erinevaid spämmitõrjujaid.

Väidetavalt on umbes pool kogu maailmas liikuvast elektroonilisest kirjavahetusest spämm ja see number suureneb üha. Otsustasin spämmi hulka kontrollida ja lugesin tükkhaaval kokku mulle viimase nädala jooksul saabunud e-kirjad. Tõesti, 48,4 protsenti neist olidki rämpskirjad. Sealhulgas üritas mõne kirjaga ka paar viirust mu arvutisse tungida, kuid õnneks sai viirusetõrje neile jaole.

Spämmi on eestlastel veidi kergem taluda kui ingliskeelsetel inimestel. Võib arvata, et enamikul meist puuduvad inglise keelt kasutavad igapäevased kirjasõbrad, nii et valdavalt ingliskeelne rämpspost torkab arvutis kohe silma. Paraku pole aga ka Eesti firmad spämmist puhtad. Sama nädala jooksul, mil spämmi üle arvet pidasin, saabus mulle ka kiri A&G Toitlustuse ASilt, mis kutsus mind Tallinna Raekoja platsile Karl Friedrichi restorani. Olen kindel, et ma pole oma e-posti aadressi neile sellise info levitamiseks andnud. A&G Toitlustuse e-kiri saabus end Eesti suurimaks infoportaaliks nimetava infoelephant.com?i vahendusel. Kumb ettevõte soovimatu masspostituse tegemises süüdi on, pole teada, kuid halb märk jääb sellisest klientide leidmise üritusest külge mõlemale firmale.