Eriomadustega kipsplaati kasutatakse spetsiaalruumides

Erandiks on perforeeritud kipsplaadid, mille kõik neli külge on lõigatud servadega. Plaatide enamlevinud paksus on 12,5 mm ja laius 120 cm. Plaatide äratundmiseks on neile tagakülje keskpaika trükitud markeering, mis tähistab plaadi tootnud tehast, standardit, plaadi liiki ja tootmisaega. Esiküljel võivad olla tähised kinnituskruvide asukohtade jaoks seintele kinnitamisel.

Standardkipsplaate kasutatakse seinte ja lagede vooderduseks, ruumikujunduselementide valmistamiseks jne. Selleks otstarbeks kasutatavate plaatide paksus peab olema 12,5 mm. Teatud kinnitussegu abil massiivseinte vooderduseks kuivkrohvplaatidena võib kasutada ka 9,5 mm paksuseid plaate. Nn remondikipsplaat on 6,5 mm paksune standardplaat ja sobivaim kumera pinnaga ruumikujunduselementide valmistamiseks. Lisaks toodetakse standardplaatidest veel perforeeritud ja nn liitkipsplaate.

Standardplaatide kõrval on terve rida eriomadustega kipsplaate. Tuletõkkekipsplaadid on ette nähtud klassifitseeritud tuletõkkeomadustega seinte ja lagede ning vooderkatete ehituseks. Ka need kipsplaadid, nagu kõik teised kipsplaadid, ei sobi pikaajalise üle 50kraadise temperatuuriga kokkupuutuvate pindade katmiseks.

Niiskuskindlamad kipsplaadid on vähendatud veeimavusega ja ette nähtud vannitubade ja du?iruumide ehitamiseks.

Erikõvad kipsplaadid on klaaskiu ja paksema kartongkatte abil suurendatud tugevusomadustega kipskartongplaadid. Plaadid sobivad rohkelt mehaanilisi lööke saavate seinte ehituseks (koolid, haiglad jne) ning aluspõrandate ehituseks.

Tuuletõkkekipsplaadid on 9 mm, vähendatud veeimavusega kipsplaadid. Neid kasutatakse karkasshoonete välisseinte soojustusmaterjali katmiseks ja kaitsmiseks tuule ning niiskuse mõju eest. Tuuletõkkekipsplaate ei viimistleta ja need tuleb katta tuulutatava ilmastikukindla fassaadikattega.

Kipsplaatide peamised pikiserva tüübid on:

- täiskantne serv;- õhendatud kantserv;- õhendatud poolümar serv.

Poolümara serva puhul satub pahtel vuuki ja tänu sellele liituvad plaadid tugevalt.

12,5 mm paksusega kipsplaatide paigaldusel peab seinte ehitamisel aluskarkassi postide vahekaugus olema 60 cm. Kui ühekihilisele plaatkattele paigaldatakse keraamiline plaat, siis 40 cm.

Laeplaatkatte aluskarkass peab olema vahekaugusega 40 cm. Kui plaadid paigaldatakse ristsuunaliselt, siis kuni 50 cm.

Plaadi pikkusest kõrgemate seinte ehitamisel paigutatakse plaadid astmeliselt nii, et kõrvuti asuvate plaatide otsavuukide kõrguste vahe oleks vähemalt 40 cm. Samuti tuleb nihutatult plaadid paigaldada lagedel ehitamisel. Mitmekihilise plaatkatte korral paigaldatakse pealmine plaadikiht alumise suhtes ühe karkassiposti võrra nihutatult.

Kinnituskruvid plaatide kinnitamiseks metallaluskarkassile valitakse vähemalt 10 mm pikemad plaatkatte paksusest (esimesele plaadikihile 25 mm, teisele 35 mm). Kruvide kaugus kartongkattega servast peab olema vähemalt 10 mm, lõigatud plaadiservast 15 mm.

Seinaplaadid kinnitatakse karkassile küljelaiusega 35 mm kinnituskruvidega 20 cm tagant (karkassile küljelaiusega 50 mm 25 cm tagant). Laeplaadid kinnitatakse aluskarkassile 17 cm tagant.

Seinte vooderkatete ehitamisel on soovitatav kasutada kinnituskõrvadega aluspinnale kinnitatud 42×35 mm karkassipostide asemel U-klambritega keskelt toetatud laeprofiile (CD 60×27) kui märksa stabiilsemat aluskonstruktsiooni.

Suuremõõtmeliste kipsplaatkonstruktsioonide korral ehitatakse deformatsioonivuugid iga 15 m järel, samuti tuleb hoone deformatsioonivuuke jätkata kipsplaatpindades.

Prao tekkekohta võib teha ?kunstprao? või teostada lae ühenduskoht seinaga varivuugi abil. Kui lagi liigub, tuleb teha libisev lae ühendus seinaga: seinale plaatide kõrguse joonele kinnitatakse teip, laeplaatide ja teibi vahe pahteldatakse täis, teip lõigatakse plaadi pinnaga tasa ning nähtav osa eemaldatakse.

Kasutades vuukide täitmisel näiteks 10% elastsusega akrüülmastiksit, tuleb arvesta, et isegi vuugi 0,5 mm nihkumisulatuse jaoks on vajalik 5 mm laiune vuuk. Seina või lae kitsenemiskohad (näiteks koridoride laed kontroll-luukide kõrvalt jne) on prao-ohtlikud.

Vuugitäitepahtlid jagunevad kipsist pahtliteks ja liimainest dispersioonpahtliteks. Kipspahtlid kivistuvad veega, liimpahtlid kuivavad dispersioonaine väljaaurustumise järel.

Kipspahtlite kiire kuivamisaeg võimaldab ca 45?60 minuti pärast järgmist pahteldust. Liimpahtlite kuivamiseks kulub vähemalt 24 tundi.

Pahteldustöid tohib teha siis, kui on välistatud suurema õhuniiskuse teke ruumides (nt põrandavalu või krohvimistööde tulemusel) ja suured õhutemperatuuri muutused. Pahteldustöödeks peab ruumi ja pahteldatava pinna temperatuur olema vähemalt +10 oC.

Autor: Karli Kleemann