Krundiga tuleb tutvuda nii looduses kui ka paberitel

Liina Leiten 21. aprill 2004, 00:00

Pindi Kinnisvara turundusjuhi Peep Soomani sõnul on krunti valides kõige olulisem uurida, kas alale on kehtestatud detailplaneering või vähemalt seatud detailplaneeringu lähteülesanded. Samuti tasub uurida, kas on olemas projekteerimis- või ehitusluba, ning välja selgitada, mis sihtotstarbega on maa. Juhul kui tegemist ei ole elamumaaga, tuleb uurida, kas sihtotstarvet on võimalik muuta. Lisaks tuleb jälgida muidki ehituspiiranguid, mis kaasnevad näiteks veekogu ääres, raudtee või kõrgepingeliini lähedal ja looduskaitsealal asuvate kruntidega.

Uuseramurajoonides detailplaneeringu ja ehituslubade muret pole, kuid hoonestamata krundi puhul on sealgi oluline detailplaneeringust tulenev ehitusõigus. Viimane hõlmab näiteks ehitusala suurust, selle asukohta, rajatavate hoonete arvu, nende maksimaalset rajamiskõrgust, hoone tulepüsivusklassi jm parameetreid. ?Nii mõnelgi on eelnevalt ?tagataskus? elamu ehitusprojekt või selge ettekujutus tulevikus rajatavast hoonest,? räägib Keila Loodeosa Arenduse OÜ juhatuse liige Tarvi Miilits. ?Enne krundi ostu-müüki peaks tulevane ostja veenduma, kas detailplaneeringust tulenev ehitusõigus võimaldab soovitut sellisel kujul teostada.?

Iga krundiotsija püüab aimu saada krundi piiridest. Miilitsa soovitusel tasuks lisaks looduses piiride otsimisele üle vaadata maakatastriplaan. Detailplaneering annab pildi ka ehitusala paiknemisest, mida tavaliselt looduses maha ei märgita.

Ehitusala puhul tuleks püüda ette kujutada tulevase maja ja muude ehitiste paiknemist krundil, arvestades olemasolevat või tulevikus rajatavat kõrghaljastust. Kui naaberkrunt on veel hoonestamata, siis tasuks pilk heita ka selle kaardile, et saada aimu, kuidas võivad sellele tekkivad ehitised või haljastus mõjutada vaadet.

Paar aastat tagasi krundi ostnud BSC juhatuse liige Ants Sild peab oluliseks korralikust detailplaneeringust lähtuvat eramukooslust. ?Oluline on, et kõrvuti ei oleks piparkoogimaja ja funk,? toob ta näite. Samuti soovitab Sild tunda huvi planeeritava vastu laiemalt. ?Kiirel kinnisvaraarenduse ajal võib poole aasta pärast selguda, et vaikseimaks lubatud krunt osutub suure magistraali ääres asuvaks ja sellest käib mööda 500 inimest naaberasumist,? juhib ta tähelepanu.

Jälgida võiks ka pinnamoodi ? maapinna kõrgust kõrvalasuvate kinnistute ja teede suhtes. Kui piirkonna kommunikatsioonide ehitus pole veel lõppenud, siis peaks arvestama, et lõplik teepind võib olla märksa kõrgem kui olemasolev. Seega tasub arendajalt küsida rajatava tee lõplikku kõrgust, tulenevalt tee-ehitusprojektist, ning kui vahe on märkimisväärne, peab krundiomanik arvestama täiendavate väljaminekutega täitepinnasele.

Oluline on ka ehitusgeoloogiline info ? et poleks üllatust, kui krunti katvat pinnast on vaid ca 20 cm ja kommunikatsioonide või vundamendi rajamistööd tuleb teha paeses pinnases ja erimehhanismidega.

Krundi valikul peab tutvuma ka kommunikatsioonidega. ?Tähtsaim on elekter,? rõhutab Peep Sooman. ?Vee ja kanalisatsiooni saab tihtipeale individuaalselt lahendada.?

Kommunikatsioonidega liitumist pakutakse tavaliselt ka uuseramurajoonides. Siingi tuleks selgeks teha, mida pakutakse, kus kommunikatsioonid asuvad ja kuidas käib nendega ühinemine. Rajatud süsteemide, torustike jmt kohta saab infot rajatiste teostusjoonistelt ? eelkõige on see oluline silmaga nähtamatute kommunikatsioonide puhul, nagu maa-alune vee-, kanalisatsiooni-, gaasi- ja keskküttetorustik, elektrikaablid jms. Silmaga nähtavad on elektri- ja sideliitumiskapid, veevarustuse maakraanid, kanalisatsioonikaevud. ?Selgeks tuleb teha kommunikatsiooni nn liitumispunkt ning milliseid kulutusi lisaks liitumistasule kannab krundi omanik tulevikus,? juhib Miilits tähelepanu. ?Sõltuvalt tehnilistest lahendustest või arendaja ja ostja kokkuleppest ei pruugi liitumine toimuda piiri vahetus läheduses.? Nii näiteks võib sideühenduse lahendus olla selline, et oma liitumiskapp ei ole igal krundil, vaid selliseid kappe on piirkonnas mitu ja iga kinnistu omanik peab arvestama lisakulutustega mitmekümnemeetrise kaabli soetamiseks ja paigaldamiseks.

  • Tarvi Miilits, Keila Loodeosa Arenduse OÜ:
    Kui külastada uuselamurajoone, siis tekitavad kõik nad erinevates inimestes erinevaid tundeid. Ideaalis võiks otsida sellist elupaika, mis pakub n-ö omatunnet.

See, mida teisel pool piirdeaeda pakutakse, on piirkonniti erinev. Lastega peresid huvitab, kas lastele on rakendust ka kodu vahetus läheduses ? eelkõige mänguväljakute või näiteks rulluiskude ja ratastega sõitmiseks mõeldud kergliiklusteede näol. Kõiki huvitab turvalisus ? valgustus teedel, kõnniteedel, liikluskorraldusvahendid. Mitte kõik uuselamurajoonid ei paku võimalust mõneminutilise jalutuskäigu järel näiteks sukelduda rohelusse, kus asuvad jooksu- või suusarajad. Samuti kiputakse liialt elamukruntide rajamisega kaotama haljasalasid ning puistuid, mis avalike platside või väikeparkidena väärtustaksid elamurajooni kõikide seal elavate inimeste elupaigana.

Võib ju leida toreda krundi, kuid kokkuvõttes jääb elupaik kaugele muudest asustatud kohtadest, mida tuleb aeg-ajalt külastada. Tavapäraseks on saamas, et peres on kaks autot, ning võiks ju arvata, et logistiliselt saavad liikumisvajadused rahuldatud. Töölkäivatel pereliikmetel on aga täiendav kohustus viia lapsi lasteaeda, kooli, huvialaringi. Oleks ju mugav, kui laps saaks ise lähedal asuvasse kooli mindud ning jõuaks sealt ka turvaliselt tagasi. Samuti, et oleks võimalus osa võtta koolivälistest ringidest, spordiklubide tegevustest, käia muusikakoolis, raamatukogus jne.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:22
Otsi:

Ava täpsem otsing