Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Lage majaümbrus vajab kujundamist
Juhul kui te just ise pole asjatundja, siis kaasaegses taimede ja ehitusmaterjalide suures rägastikus on suhteliselt raske orienteeruda. Arukam oleks ilmselt pöörduda haljastaja-aiakujundaja poole. Sõltuvalt oma soovist saate tellida konsultatsiooni, aiakujunduseskiisi või sellest veel detailsema aiaprojekti. Kindlasti mahub siia vahele ka mitmeid kombineeritud võimalusi.
Isetegijatele sobivad ilmselt kaks esimest varianti, kuigi eskiisid ei pruugi igakord sisaldada taimede loetelu. Enne aiakujundajaga kohtumist mõelge hästi läbi kõik oma soovid ja lootused aia suhtes, siis on ka tulemus ootuspärane. Püüdke mõelda perspektiivis, pannes paika ka võib-olla edaspidi tehtavad aiaehitised, kõrvalhooned ja veesilmad kuni üksikute taimesoovideni (viljapuude sordid vms) välja.
Kel on olemas plaan, mille alusel tegutseda, on esimene töö tee-ehitus. Kapitaalsed teed autole ja soovitavalt ka peasissekäigu juurde vm, samuti majaümbruse pandus, kuhu see on ette nähtud, peaksid enne muru tegemist olema valmis. Reeglina asuvad uued elamurajoonid suhteliselt kehval pinnasel, mistõttu järgmisena tuleb mõelda ilmselt mulla hankimisele. Selles osas ei tohiks olla liiga kokkuhoidlik, sest muidu olete hiljem hädas kolletava muru ja kiratsevate taimedega. Liigniiskel alal ei saa unustada ka drenaa?iküi.
Paljud majaomanikud peavad üheks esimeseks tööks piirdeaia ehitust, kuid sealjuures tasub silmas pidada, et peale peavärava võiks olla võimalus siseneda raskematel masinatel (näiteks mullaveo puhul) ka mõnest teisest kohast, kas siis abiväravast või lahtivõetavast aiapostide vahest. Muidu võib äsjalaotud tee pärast kalluri ülesõitu üsna näotu välja näha. Piire on oluline kindlasti siis, kui alustate taimede istutamisega.
Kurb on vaadata kalleid okaspuid, mis on valitud hulkuvate loomade märgistuspostiks. Samuti külastavad looduslikumas keskkonnas uusi aedu metsaelanikud - jänesed ja metskitsed.
Tõeline haljus saabub maja ümber koos tärkava muruga. Enne muru külvi peab teadma, kuhu tulevad suuremad istutusalad, hekid, ehitised, köögiviljapeenar. Samuti peaks paigas olema aiavalgustite kaablid, lipuvarda alused jms. Siis saab murupinna planeerimisel kõiki asjaolusid arvestada. Murusse rajatavad asteplaatidega teed tehakse samaaegselt muru külviga.
Jõudes töödega kõige tähtsama aiakujunduselemendi, taimede istutamiseni tasub teada, et kuigi kevad on kõige soodsam istutusaeg, siis ehk kõige kiirem on paljasjuursete lehtpuuhekkide istutamisega, sest see peab toimuma enne nende lehtimist. Kuna enamik taimi müüakse tänapäeval konteineris (potis), pikendab see nende istutusaja kogu kasvuperioodile. Võib-olla olulisem on neile korraliku istutusaugu ettevalmistamine, mis aitab taimel uute oludega kiiremini kohaneda ja saavutada normaalne kasvukiirus. Suuremate taimede istutamisel tuleb lahendada nende toestamine. Kui muru pügamisest ei pääse, siis taimede hooldamisel tasub teada, et töömahukad on suured lillepeenrad, kiviktaimlad ja ka suuremad mult?imata istutusalad. Pöetavad hekid nõuavad hooajal üks kuni kaks korda pügamist, kaunilt õitsevat roosipeenart on raske ilma taimekaitsevahenditeta saavutada, paljusid kauneid okaspuid tuleks meie kliimas kevadtalvise päikese eest katta. Ühesõnaga kaunis aed ei kujune ilma hea hoolduseta. Kui palju teis endas on seda aednikupisikut või ka selletarvis aega või kasutate hoopis aedniku abi, seda peaks arvestama juba aia planeerimisel. Küsige julgesti nõu ka oma aiakujundajalt, sest kaubanduses on küllaga olemas nutikaid abivahendeid, et head tulemust saavutada väiksema vaevaga.
Peagi avastate, et teie eluruumide hulka kuulub veel ka ?roheline tuba?, kus te aina meelsamini veedate oma vaba aega.
Autor: Katrin Kraav