Tallinna elamuehitus heastab ülekohut

Eesti saab 1. mail Euroopa Liidu liikmeks. ELi astudes tuleb hakata enam tähelepanu pöörama sotsiaalselt täisväärtusliku ühiskonnamudeli toimimisele. Äripäevale on igasugune katse väärtustada sotsiaalse õigluse mõistet nagu punane rätik härjale. Kauboikapitalism, mida Maarjamaal viimasel pooleteisel kümnendil on harrastatud, välistab muud väärtuskategooriad peale raha.

13. aprilli Äripäev jätkab nn liberaalse majandusmudeli pooldajate rünnakuid Tallinna linnavalitsusele, kes täidab kohaliku omavalitsuse seaduses sätestatud kohustust - aitab linlasi, kes on jäänud elu hammasrataste vahele.

Munitsipaalelamuehitusprogramm pole keskerakondliku linnavalitsuse patenteeritud avastus, vaid normaalsetes Euroopa riikides toimiv süsteem. Stockholmis tuleb munitsipaalkorteri järjekorras oodata vähemalt viis aastat, sest ka Rootsi-taolise heaoluriigi pealinnas jääb munitsipaalelamuehituse tempo vajadusest ma-ha. Kopenhaagenis valmib ligi 60% elamuehitusest linna tellimusel - Taanis aktsepteeritakse teatud elanikkonna osa vajadust üürikorterite järele.

Eestis on sundüürnike probleem püsinud omandireformi algusest 1991. Riik pole sellele lahendust pakkunud. Enamik elanikke sai oma korterid erastada. Enim kannatasid omandireformi läbi tagastatavate majade elanikud. Tallinnas muutus oma kodus võõraks 50 000 inimest. Isamaa valitsus teostas oma kodanike suhtes siseküüditamist, jättes osa kodanike suhtes ajaloolise õigluse jaluleseadmiseks kaitsmata suure osa teiste kodanike konstitutsioonilised õigused eluasemele ja kodu puutumatusele.

Tallinna linnavalitsus on asunud riigi tekitatud ebaõiglust korvama. Äripäev leiab, et raha kulutamine munitsipaaleluruumide ehitusele pole õigustatud ja programm tuleb lõpetada. Kui Äripäeva ajakirjanik oleks küsinud programmi raames valminud 1115 korteri asukalt nende arvamust, küllap oleks ta saanud lisada artiklisse rohkem positiivseid noote. Kahjuks piirduti ühe vanaproua mõtetega. Kui riik tõstaks toimetuleku piirmäära 500 kroonilt kõrgemale, oleks üürimaksmisega raskustesse jäävaid kodanikke vähem.

Autor: Helle Kalda