Paanika tegi suhkruäri ülikasumlikuks

?Kui jaanuaris maksis Säästumarketis kilone suhkrupakk 4,70 krooni, siis praegu on hinnaks 6,90 ning see on veelgi tõusmas,? ütles käibelt Eesti suurima jaeketi juht Margit Uibokand. Tema sõnul on hinnaliikumise taga hankijad: ?Kui nemad hinda tõstavad, siis tõstame meie ka, ega me rohkem ei koori.? Discounter-tüüpi Säästumarketil on juurdehindlus umbes 10 protsenti.

?Suhkru hind on viimasel paaril kuul tõusnud maaletoojal, mis väljendub ka müügihinnas,? lausus ka Selveri ostudirektor Iivi Saar. Sarnaselt Säästumarketiga müüb Selvergi kahe hankija ? Antomin ja Haljas ? suhkrut, kes on nii maaletoojad kui ka pakendajad.

Suhkru kallinemise perioodi jäi ka ostuhulluse tipp ? nii kasvas Säästumarketis suhkru müük aprilli alguses võrreldes veebruariga kaheksa korda. Uibokandi sõnul müüdi näiteks keti Valga kaupluses päevaga 44 tonni suhkrut. Selver müüs aga aprilli kolmandal nädalal suhkrut kolm korda rohkem kui kuu aega varasemal nädalal.

Eesti suurimate suhkruimportööride sõnul mõjutab suhkru hinna liikumist maailmaturu hind, dollari kurss ja kallinenud laevatransport. ?Viimasel ajal tundub, et ka nõudmise-pakkumise tasakaal,? lisas Montemar OÜ tegevjuht Alo Süvari. Tema sõnul on Montemari suhkru väljamüügi baashind hetkel 3910 krooni (ilma käibemaksuta) tonnist, jaanuari alguses oli see 3110 krooni. Suhkru maailmaturuhind on jaanuari algusest praeguseni küll tõusnud, kuid umbes viis, mitte 25 protsenti.

Süvari laususus, et importööride puhul sõltub suhkrubuumist võitmine või mittevõitmine valitud strateegiast. ?Edasimüüjad ja kaupmees suure tõenäosusega võidavad kasvanud mahtude ja võimalik et ka kasvanud marginaalide tõttu,? lisas ta.

Kommenteerides suhkrubuumi tulusust maaletoojale ütles ASi Antomin müügijuht Kalle Jaarmann, sel on plussidele lisaks ka miinused: ?Hetkel on käibevahendite nappus suur, et osta suhkrut laevatäite kaupa.? Tema sõnul lõpeb importija jaoks osturalli jaekaubanduses maikuuga, samas jätkavad kallimaks muutuva suhkru ostmist tööstused, kes ei või endale suhkruvarusid soetada.

Tollistatistika andmeil kahekordistus mullu teisel poolaastal Eestisse toodud suhkru hulk võrreldes sama ajavahemikuga 2002. aastal. Samas taktis liikusid ka Antomini käibenäitajad, tõustes vastavalt III kvartalis 89 miljoni ja IV kvartalis 61 miljoni kroonini.

?Praegu pole veel tulemused koos, eks ta sama moodi läheb,? viitas Jaarmann topeltmahtude jätkumisele ka selle aasta esimeses kvartalis.

Mulluste hindade põhjal ligi 300 miljoni kroonise mahuga siinse suhkruturu kaks suurimat importööri on mitme Euroopa tootja suhkrut sisse toov Antomin ja Taani firma Danisco toodangut vahendav Montemar.

Lisaks neile toob suhkrut sisse veel paar firmat, tuntuim neist hulgifirma Haljas.

Tartu hulgifirma ASi Antomin käibest annab suhkru müük umbes poole, ettevõte teenis mullu ligi 300 miljoni kroonise käibe juures seitse miljonit krooni kasumit. Antomini omanikeks on Uuno Lausing, Romet Puhk, Lea Jõgioja ja Anneli Laidvee.

Tallinnas tegutsev OÜ Montemar mulluseid majandusnäitajaid veel ei avaldanud. 2002. aasta käive oli ligi 87 miljonit krooni ja kasum peaaegu kaks miljonit. Ettevõtte osanikuks on Krediidiinfo andmeil Suurbritannia kodakondsusega Jonathan Paul Sureda-Tasis.

Suhkrubuumi järgselt aprillis alanud massiline soolaost suurendas märgatavalt ka toidusoola importööride müügimahtu, ettevõtjate enda hinnangul nad sellist kasu ei lõika nagu suhkrumüüjad.

Mullu toodi soola Eestisse umbes 70 000 tonni, sellest 17 000 tonni moodustas toidusool ning ülejäänu oli tööstuse tooraine või maanteedele raputamiseks. Kokku on importijaid umbes 70, neist suuremate hulgas naftarongidele soolavaguneid sappa haakivate Saurix Petroleumi ja Lukoili kõrval veel Taproban, Andrese Soolaladu, Eesti Soolakaubandus ning Turex.

Toidusool tuleb Eestisse valdavalt Valgevenest ja Ukrainast ning siin on turuliidriks ainsana esinduslepinguid omav AS Taproban. Ettevõtte kommertsdirektor Veiko Välimaa lausus arvnäitajaid lähemalt täpsustamata, et esimene I kvartal oli täpselt samal tasemel võrreldes mullusega. Küll on muutus toimunud aprillis ning müük on kasvanud 30?40 protsenti.

Välimaa ütles, et ostubuum pole ettevõttele kasulik: ?Soola hind on sama mis aasta tagasi ning seda pole plaanis ka tõsta. Suure nõudluse tõttu peavad töötajad tegema ületunde ja sellega kaasnevad lisakulud.? Samas pole tema sõnul inimestele ilmselt mais ja juunis tööd anda. Pigem on buum kasulik suhkrumüüjatele, märkis Välimaa, viidates ka sellele, et kui poes on soola hind tõusnud, siis on selle taga ilmselt kaupmees.

Ivan ja Viktor Tot?ilinile kuuluva Taprobani rentaablus oli 2002. aastal 14 protsenti, mulluse kohta andmed puuduvad.

Akzo Nobeli kontsernis tehtud soola importiva Eesti Soolakaubanduse OÜ juhatuse liikme Sven Taltsi sõnul müüdi ühe kuu arvestuslik kogus läbi nädalaga. Samas ei jõudnud uus kaup piisavalt kiiresti kohale. ?Viimane nädal oli nutune,? märkis ta. ?Meie logistika käib Riia transiitlao kaudu. Laev on küll sisse tulnud, kuid kaup ei jõudnud veel müüki.?

Talts ütles, et näiteks jämeda toidusoola puhul on Ukrainast impordi hind 61 senti kilost ning siin müüakse seda kroonise või 1,05kroonise kilohinnaga edasi.