Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Põhjala regioon tahab ELi tiigriks

Nagu tõdeti kohtumisel, tuleb selleks kokku viia Rootsi ja Soome tipptehnoloogia, nende ja ELi investeeringud ning Eesti jt Balti riikide ning Loode-Venemaa ajupotentsiaal ja odav tööjõud.

?Põhjamaad on ELi reformijate esirinnas ja ei ole kahtlust, et toetades Balti riikide kiiret arengut, aitavad nad muuta selle ELi piirkonna väga tugevaks, seetõttu kuulub Põhjala mõõtmele Euroopa parlamendi täielik toetus,? kinnitas Euroopa parlamendi esimees Pat Cox.

Soomlaste aastaid aetud idee on lihtne ? rahastada Läänemere piirkonnas kõrgel elujärjel olevate Rootsi, Soome ja Taani ning hea kasvuvaatega Eesti, Läti, Leedu ja Poola ning samuti Loode-Venemaa koostööd osaliselt ELi fondidest.

Ehkki mõte oli hea, leidis see pikka aega õige leiget vastuvõttu. Möödunud seitsme aasta jooksul on Põhjala mõõtmest väga palju räägitud, aga villa on vähe olnud ja ka ELi rahakraanid pole avanenud.

Nagu ütles konverentsil Jens Christian Larsen, on põhjus selles, et pahatihti on tegemist olnud rohkem soovunelmate kui konkreetsete tegevusplaanidega.

Soome parlamendi esimehel ja Põhjala mõõtme vaderil Paavo Lipponenil on näol kaval naeratus, kui ta võõrustab Eduskunna hoones ELi uute riikide ajakirjanikke.

?Praegune ELi laienemine on Soome jaoks kõige tähtsam sündmus pärast Soome enda saamist ELi liikmeks 1995. aastal,? ütleb ta.

Hiiu kasvu Lipponen on mänginud endise peaministrina ELis märksa suuremat rolli, kui Soome suurus seda lubaks eeldada. Teda oli kuulda ja näha nii väikeriikide huvide tarmukal kaitsmisel kui ka Venemaa suunal tegutsemisel. Ega asjata Brüsselis öelda, et praeguse peaministri ajal on Soome kaotanud ELis oma näo.

Juba mõnda aega ei tee Paavo Lipponen saladust, et sihib Euroopa Komisjoni esimehe tooli. Küsimuse peale, kas tal on selleks ametiks ikka piisavalt püssirohtu sarves, muigab ta ning ütleb, et on juba aastaid andnud ideid komisjoni töö parandamiseks. Tema soovitatud on supermajandusvoliniku koha sisseseadmine. Samuti see, et volinikud ei peaks mitte tegelema ühe valdkonna asjadega, vaid lahendama probleeme koos ja terviklikult.

Lipponenil näib ideid ja energiat nende ellurakendamiseks jätkuvat. Seda tõendab kas või Põhjala mõõtme projekt, mida ta seitse aastat on ajanud.

Ja ELi laienemine pole tal asjata nõnda hinges. ?Kolm Põhjamaad pluss kolm Balti riiki on ELis arvestatav jõud,? tunnistab ta.

Pärast ELi täisliikmeks saamist jätkub Põhjamaade Investeerimispanga NIB laenude kasv Eesti majandusse tõusvas tempos.

Et pärast lepingu jõustumist saab Eesti oma esindaja panga nõukokku ja direktorite nõukokku, siis lubab see tal rohkem kaasa rääkida Balti-Põhjala majandusruumi arengu suunamisel, ütles Eesti rahandusministeeriumi nõunik Pille Pruunsild.

Kui seni on NIB ja Põhjamaade keskkonnainvesteeringute fond NEFCO panustanud rohkem keskkonnaprojektidesse, nagu Sillamäe radioaktiivsete jäätmete hoidla ohutumaks muutmine, siis järjest olulisemaks saavad ühised infrastruktuuri- ja energeetikaprojektid.

NIBi tegevdirektor Jon Sigurdsson mainis eelmisel nädalal Põhjamaade Nõukogu kohtumisel võimalike projektidena Eesti?Soome kaabliühenduse ja tulevikus võib-olla ka Tallinna?Helsingi transpordiühenduse rahastamist.

Üks NIBi tegevussuundi on laenude pakkumine neile Eesti firmadele, kes soovivad oma tegevust laiendada kas Balti või Põhjala turule, ütles NIBi rahvusvahelise laenuosakonna Balti piirkonna asejuht Marjo Harri. Eesti saab koos Läti ja Leeduga 1975. aastal asutatud NIBi täieõiguslikuks liikmeks tuleva aasta alguses. Selleks ajaks on kõigi kaheksa riigi parlamendid ratifitseerinud lepingu, mille rahandusminister Taavi Veskimägi allkirjastas 11. veebruaril.

Kümne aastaga on rohkem kui kahesaja miljardi kroonise laenumahuga NIBi laenud Balti riikidesse kasvanud kümnekordseks ? 9,4 miljardile kroonile, mis hõlmab veerandi panga rahvusvaheliste laenude portfellist.

Ehkki Euroopa Liit kuulutas juba 2000. aastal, et soovib saada kümne aasta pärast maailma konkurentsivõimelisimaks piirkonnaks, on tema konkurentsivõime USA ja Aasiaga võrreldes üksnes halvenenud.

?Aga see ei tähenda, nagu ei võiks me sellega hakkama saada Läänemere piirkonnas, kus on olemas selleks väga hea väljavaade,? tunnistas Põhjamaade Ministrite Nõukogu peasekretär Per Unckel Põhjamaade Nõukogu kohtumisel.

?Läänemere piirkonnas ei tule luua mitte ajude äravool, vaid ringvool,? ütles kohtumisel Hansa Cosulting House?i tegevdirektor Jörn Bang Andersen, kes kiitis Eesti arengut. Ta jahmatas kuulajaid näitega, mille kohaselt on Eestis, kus elab 0,2% Euroopa rahvastikust, tervelt 7% Euroopa traadita internetivõrgust.