Töötuskindlustusmakse määr on päris paras

Alles kolmandat aastat tegutseb Eestis töötuskindlustus, mis loodud kestma aastakümneid. Töötukassa on maksnud kindlustushüvitisi veel lühemat aega ? kõigest aasta ja kolm kuud. Nii nagu maratonijooksus ei jagata medaleid esimeste staadioniringide läbimise järel, on küsitav teha sedavõrd lühikesele praktikale tuginedes põhjapanevaid järeldusi töötuskindlustuse toimimisest.

Miljardikroonine reserv võib pealiskaudsel lähenemisel tunduda küll suur, kuid ei ole se-da tegelikult.

Esiteks on töötuskindlustus oma rahastamisviisilt osaliselt eelfinantseeritud. Töötukassal peabki seadusest tulenevalt olema tagavaraks summa, mis on võrdne vähemalt aasta jooksul laekunud kindlustusmaksetega. Seda raha on vaja majanduslanguse ajal, kui kasvav tööpuudus sunnib kasutusele võtma reservid. Paratamatult suurenevad siis töötukassa väljamaksed, kuid väheneb kindlustusmaksete laekumine.

Eesti ei leiutanud siin jalgratast, neid probleeme on kogenud kõik riigid, kus töötuskindlustus toimib sarnastele põhimõtetele rajatuna. Ebameeldiv on tõsiasi, et majanduslangus ei möödu paari kuu või poole aastaga, vaid võib tekitada mitmeaastase mõõna või surutise. Nii vähenes 1998. aastal Eestitki mõjutanud majanduskriisi (meil seostati eelkõige Venemaal toimunuga) tagajärjel tööga hõivatute arv 34 000 võrra (5,6%) ning ei ole isegi tänaseks saavutanud kriisieelset taset.

Teiseks tuleb juhtida tähelepanu asjaolule, et kindlustusmakse määra ei kehtestatud n-ö laest võetuna: makse peab olema piisav selleks, et töötukassa suudaks täita talle seadusega pandud kohustusi. Nii arvestati kindlustusmakse määra kalkuleerimisel lisaks tööturu- ja palgaarengute prognoosile ka seaduses fikseeritud hüvitamistingimusi ? st kellel, millistel tingimustel ja kui pika aja jooksul on õigus kindlustushüvitisele. Mõistagi oli siin probleem töötust iseloomustava statistika puudumine, sellest hoolimata oleks prognoosile raske midagi ette heita.

Küll on siin oluline see, et 2002. a lõpus muudeti valitsuse algatusel seadust. Hoolimata Eesti Ametiühingute Keskliidu (EAKL) argumenteeritud vastuväidetest jäeti õigusest töötuskindlustushüvitisele ilma inimesed, kes lahkusid töölt poolte kokkuleppel ? täna teame, et poolte kokkuleppel lõpetatakse rohkem kui kolmandik töölepingutest (ja seda mitte alati töötaja vabal tahtel). Nii saigi mullu töötuskindlustushüvitist kõigest 17% uutest registreeritud töötutest. Lihtne loogika ütleb, et kui väljamakseid (ühepoolselt) piiratakse, peavad reservid suurenema.

Siit jõuamegi medali teise küljeni, mille oma juhtkirjas tõi esile ka Äripäev ? töötuskindlustusmakse eesmärk on tagada inimeste sotsiaalne kaitse, nende kindlustatus tööta jäämisel. Ükski alates 1999. a võimul olnud valitsustest pole suurendanud töötu riiklikku abiraha, mis on jätkuvalt 400 krooni. Sellega võrreldes pole kahtlust, et keskmine töötuskindlustushüvitis, mis tänavu esimeses kvartalis moodustas 2400 krooni kuus, tagab tõepoolest töötule veidigi inimväärsema toimetuleku. Seepärast kordab EAKL taas oma ettepanekut töötuskindlustuse seaduse muutmiseks, mille EAKLi juhatus esitas ka juba 23. oktoobri 2003. a otsusega.

Esiteks, tagada pärast 60päevast ooteperioodi õigus töötuskindlustushüvitisele töötule, kes lõpetas töötamise viimases töökohas poolte kokkuleppel ? on avalik saladus, et sageli varjatakse poolte kokkuleppega tegelikult koondamisi.

Teiseks, alustada tööandja kindlustusmaksete sihtfondist väljamakseid töötajatele, kes tööandja majandusraskuste tõttu on saadetud osaliselt tasustatavale puhkusele ? see vähendaks tööandja kohustusi võrreldes täna kehtivatega.

Kolmandaks, kehtestada kindlustushüvitise määraks töötajale, kes tööandja majandusraskuste tõttu on saadetud osaliselt tasustatavale puhkusele, 50% tema keskmisest kalendripäeva töötasust viimasel 12 töötatud kuul, kuid mitte vähem kui 80% kuupalga alammäärast.

Need muudatused aitaksid töötuskindlustusel paremini täita oma eesmärki ja tagaksid töö kaotanud inimestele suurema kindlustatuse selleks ajaks, mis kulub neil uue töökoha leidmiseks.

Kui muudatused on tehtud, Eesti majandusel läheb jätkuvalt hästi ning tööga hõivatute arv näitab püsivat ja kiiret kasvutempot, siis on paras aeg tulla tagasi küsimuse juurde, kui suur peaks olema töötuskindlustusmakse.

Autor: Harri Taliga