Turvatöötajale kehtestatakse senisest rangemad nõuded

Alates 1. maist hakkab kehtima turvaseadus, millega sätestatakse turvateenuseid osutavate ettevõtete tegevuse uued ja senisest põhjalikumad tingimused.

Üldjoontes muutuvad nõuded turvaettevõtjatele karmimaks ning nii mõndagi tasub kõrva taha panna ka ettevõtjail, kes turvateenust sisse ostavad. Seaduses sätestatakse võimalike valveobjektidena isikud, vara või sündmused. Turvateenuse osutamiseks, sh turvakonsultatsiooniks, vallas- või kinnisvara valveks või kaitseks, isikukaitseks, korra tagamiseks üritusel või valveobjektil, juhtimiskeskuse pidamiseks, valveseadmestiku projekteerimiseks, paigaldamiseks ja hooldamiseks on vajalik turvaettevõtja tegevusluba, mille väljastamise otsustab politseipeadirektor iga turvateenuse liigi kohta eraldi.

Ettevõtjaile, kellel turvateenust vaja tellida, peaks erilist huvi pakkuma turvateenuse osutamise lepingu sisu. Uue seaduse kohaselt peab leping olema sõlmitud kirjalikus vormis ning sellest nähtuma turvateenuse osutaja ja tellija õigused, kohustused, vastutus ning objekti valve ja kaitse tingimused. Üritustel korra tagamiseks on nõutav turvaplaan. Lepingute sõlmimisel tuleks tähelepanu pöörata ka turvateenuse osutamisega kaasnevatele riskidele, nt konfidentsiaalsus, võimalik kolmandate isikute õiguste rikkumine ning sellega seonduva vastutuse maandamine.

Teenuste osutamiseks võib turvaettevõtja kasutada ainult koosseisulist töötajat. Turvatöötajad jagunevad kvalifikatsiooninõuetelt sisuliselt kolme klassi: valvetöötajad, turvatöötajad ja turvajuhid (vt tabel). Turvatöötajana ei või töötada isik, kes on piiratud teovõimega või kannab karistust süüteo eest või kelle karistusandmeid ei ole karistusregistrist kustutatud. Turvatöötajana ei või töötada ka eradetektiiv ega pankrotivõlgnik või isik, kes muudelt omadustelt või võimetelt ei vasta seaduses sätestatud nõuetele.

Seadus näeb ette ka turvatöötajate neljaastmelise koolitussüsteemi, mis koosneb esmaõppest, põhiõppest, turvajuhi õppest ja täiendõppest. Turvaülesannete täitmisele asumiseks on vaja läbida vähemalt 16tunnine esmaõpe.

Seadus annab turvatöötajale oma tööülesannete täitmiseks võrdlemisi ulatuslikud õigused.

Turvatöötajal on õigus piirata või tõkestada selleks volitamata isikute juurdepääsu valvatavale objektile, teostada kinnipeetud isiku ja temaga kaasas olevate esemete turvakontrolli. Samuti on turvatöötajal õigus ohu korral isik objektilt eemaldada, ta kohapeal tuvastada ning süüteo kahtluse korral politseiasutusse toimetada.

Seaduse täitmise üle teostavad riiklikku järelevalvet politseipeadirektor või tema poolt volitatud politseiametnik. Riikliku järelevalve takistamise eest võib määrata kuni 20 000kroonise rahatrahvi.

Autor: Eneken Tikk