Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Üks päev maksuametniku kõrval

Inno Tähismaa 22. aprill 2004, 00:00

Talituse juhataja kabinet on avar, umbes paarikümne ruutmeetri suurune osaliselt klaasseintega ruum, kus võib pidada väiksemaid koosolekuid. See on maksuameti peamajas Tallinnas Narva maanteel, endises Raepanga majas. Kontrolliosakonna talitused teevad analüüse, et välja selgitada ettevõtted, keda võib kahtlustada maksupettuses.

Tööpäev algab maksuametis kell kaheksa. Saabun kell kümme, kui osa nõupidamisi ja koosolekuid on juba läbi. Vahtra pakub kohvi ja selgitab, et ta on selleks päevaks organiseerinud kohtumisi, kus ühegi konkreetse maksumaksja asjadest juttu pole. Et mitte rikkuda konfidentsiaalsuse nõuet.

Pealtnäha on maksuametniku töö lihtne. Võtad ette firma, küllap leiad mingi puuduse, teed trahvi ja maksuotsuse ning võtad selle eest preemia välja.

Vahtra seletusel asi nii lihtne pole. Kõigepealt tehakse kontrolliosakonnas analüüs maksukohustuslase esitatud andmete alusel. Kahtlus tekib näiteks siis, kui ostetud kaupade ja maksukohustuslase enda käive on võrdsed. Või kui palgad erinevad sektori keskmisest.

Analüüsile järgneb revisjon. Revisjoni alguses saab ka maksukohustuslane teada, et tema vastu on tärganud huvi. Edasi nõutakse välja dokumendid ja kutsutakse esindaja vestlusele. Sageli on see vajalik selleks, et saada ettevõttest parem pilt. ?Haldur ei saa olla ekspert näiteks metalliäri alal,? räägib Vahtra.

Halbadel juhtudel, siis kui ettevõtte esindaja info andmisest keeldub, pöördutakse teabe saamiseks tehingupartnerite ja pankade poole.

Revisjonile järgneb kontrollakt ja maksuotsus. On ka selliseid juhtumeid, kus maksuotsust ei järgne ja tehakse nn nullrevisjoni akt.

Suur abi oli maksuametnikele Diveci dokumentide kätte saamisest. ?See avas meie silmad,? märgib Vahtra.

Vahtra viimase aja saavutused on seotud ümbrikupalkadega. Selles vallas on head informaatorid lahutatud naised, kes ei saa laste elatusraha kätte. Ümbrikupalkadega on maksuametis juba kaks aastat tegeldud. Asjaga on seotud ka sotsiaalministeerium, kes tellis poolpalja peaga reklaamid teemal ?Ära lase ennast pügada?.

Vahtra kutsub kolleegi Ramses Alliksoo, kes on reidide alal spetsialist. Alliksoo räägib, et reididel kasutatakse ka politsei ja tööinspektsiooni abi. Enamasti osaleb reidil sama palju inimesi kui on ettevõttes töötajaid. Siis saab ühel ajal küsitleda.

Oluline on kätte saada must raamatupidamine. See on tavaliselt vihik, kuhu on kirja pandud töötajate nimed ja info, kellele kui palju makstud.

Alliksoo kirjeldab, kuidas ühe juhtumi puhul Tallinnas oli teada eelinfo, et juhataja maksab teisel korrusel oma kabinetis musta palka. Kui kohale jõuti, keeldus valvur ust avamast. Kui temast siiski mööda saadi, ajas juhataja parajasti dokumente kotti. Edasi istus juhataja toolile ja ei reageerinud millelegi. Viis minutit mõtles, siis haaras äkki koti ja pani jooksu.

Väljas andis juhataja koti ühe naisterahva kätte, naine omakorda väitis, et leidis selle tänavalt. Edasi nõudis naine kiirabi, kutsuti kiirabi ja järgneti naisele haiglasse. Haiglas oli naine nõus dokumendid üle andma. Järsku saabusid kaks tursket meest, haarasid ametniku käest dokumendid, lükkasid ta nurka ja põgenesid. Dokumendid on tänaseni kadunud, asja kohta on algatatud kriminaalasi.

Päev maksuametis veenis Kristi Vahtra sõnades, et maksuametniku elu on üks põnevamaid. Kindlasti mitte rutiinne kontoritöö.

Vahtra töötab maksuametis alates 2001. aasta augustist, olles eelnevalt lõpetanud erakõrgkooli Nord õigusteaduse ja majanduse alal. Algul oli ta revident, siis aasta pearevident ja nüüd juhib talitust.

?See on väga spetsiifiline töö,? tunnistab Vahtra. Ta kirjeldab, kuidas ise maksuametisse tuli ja alles poole aasta pärast hakkas aru saama, mida see töö endast kujutab.

?See on väljakutse,? iseloomustab Vahtra oma tööd. Palga pärast sinna ei tulda, sest algaja revidendi 5000kroonine kuupalk pole haritud spetsialisti jaoks just eriline tase.

Aga töö on nagu narkootikum. Rutiini pole, iga kontroll on ainulaadne. Töö nagu ajakirjanikul. Hakkad ühe asjaga tegelema ja see viib sind edasi üha uute asjade juurde, kirjeldab Vahtra.

Ent süümepiinad? ?Tekib ikka küll,? tunnistab Vahtra. Tihti küsitakse talt: miks te seda teete, miks maksu nõuate. ?Kui skeem on pikk, siis pole kahju,? lisab ta ja märgib, et inimliku eksituse korral hakkab maksumaksjast väga kahju.

Diveci materjalide põhjal on alustatud 517 revisjoni, nendest lõpetamata veel 60.

Saadud info põhjal on juurde määratud 201 miljonit krooni, lisaks 305 miljonit seoses ligi 39 kriminaalasjaga.

Peamiselt on juhtumid seotud ettevõtte tulumaksu maksmisest kõrvalehiilimisega aastatel 1996?1999. Seni on laekunud Diveci põhjal tehtud otsusest raha 75 miljonit.

Kui mullu tegi maksuamet 263 reidi ümbrikupalkade avastamiseks, siis tänavu esimeses kvartalis vaid 18.

Sektoritest makstakse ümbrikupalka enim ehituses, puidutoodete ja mööbliga seotud firmades ning jaekaubanduses.

Enamik reididest on olnud tulemuslikud. Maksu on määratud juurde 4,2 miljonit krooni ja trahve 44 000 krooni. Suures osas revideeritud ettevõtetest on palk tõusnud. Kuu aega tagasi läks välja veel paarsada kirja kahtlusalustele ettevõtetele, neile reageeritakse elavalt ja lubatakse palka tõsta.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing