Ettevõtja saab raha ka otse Brüsselist

Suur osa rahast, mis sellisel moel euroliidult kätte saadakse, läheb teadus- ja arendustegevusele ja innovatsioonile. Eesti ettevõtjad on sellise rahastamise kasutamisel olnud veel suhteliselt tagasihoidlikud, rääkis OÜ Innopolis juht Riivo Anton. Aktiivsemad ja kogenumad selles vallas on ülikoolid ja teadusasutused, lisas ta.

Antoni sõnul on näiteks Innove nõustatud kokku ligi paarisaja miljoni kroonise mahuga projektist umbes 35?50 protsenti tulnud just otse Euroopa Liidu raamprogrammidest.

Praktiliste näpunäidetena tõi ta eilsel Äripäeva seminaril välja, et otse Brüsselist raha taotledes oleks soovitav omada rahvusvahelisi partnereid ja omafinantseeringu võimalust.

Anton rääkis, et paljud ettevõtjad tulevad nõustaja juurde sooviga oma esialgu tõenäoliselt rahastamiskõlbmatu idee fondi jaoks n-ö üles vuntsida. ?Idee väänamine ja sobitamine mingi struktuurifondi jaoks aga enamasti ei sobi,? tõdes Anton.

Tähtsaim kriteerium on idee ning see peab olema uudne ja raskesti kopeeritav mitte ainult kodumaises ringis, vaid ka Euroopas. Edukaima näitena sellise rahastamise vallas tõi ta Doc@home unikaalse tervise jälgimise süsteemi.

Meelis Kasemaa ASist Margibalt möönis, et otse Brüsselist raha küsimine pole tema ettevõtte puhul välistatud. Kasemaa plaanib teha rehvide ümbertöötlemise tehase Tallinna külje alla Lagedisse. Investeeringu maht on umbes 10 miljonit eurot ning selle rahastamiseks otsib Kasemaa võimalusi ka ELi rahakotist. Ta on rääkinud juba Eestis euroraha jagavate ametkondadega, kuid nemad vaevlesid määruste ja akrediteerimiste kallal ega saanud kohe raha jagama hakata.