Liisingufirmad leidsid rohu seaduse vastu

Alates 1. maist jõustuv uus käibemaksuseadus käsitleb kapitalirenti kui vara soetamist järelmaksuga, kus tehingu koguväärtus maksustatakse käibemaksuga vara üleandmise hetkel. Varem käsitleti seda kui renditeenust, millelt arvestati käibemaksu igakuiste maksete pealt. Sõiduauto soetamisel või kapitalirendile võtmisel lubati sisendkäibemaksust maha arvata vaid 2/3 (kasutusrendi puhul seda piirangut ei ole). Alates 1. maist maksustatakse ettevõtjale käibemaksuga aga vaid nö omatarve, ehk sõiduauto kasutamine ettevõtlusega mitteseotud eesmärgil. Ka intress ja lepingutasu kuuluvad edaspidi käibemaksuvaba käibe hulka.

Seega muudab uus seadus auto soetamise käibemaksukohuslasest ettevõtjale, kes saab kogu sisendkäibemaksu tagasi arvestada, isegi soodsamaks kui see oli seni. Mittekäibemaksu-kohuslasest ettevõtjale ning eraisikule on aga uus seadus löögiks, sest esmane sissemakse kasvab enam kui kaks korda. Kui siiani tuli 200 000 kroonise auto 10protsendilise sissemakse korral maksta 20 000 krooni, siis uue korra järgi oleks see summa 50 508 krooni (mõlemale summalele lisandub lepingutasu). Tõsi kuumakse oleks seejärel küll endise korra järgi graafikujärgsele maksele lisandunud käibemaksu võrra väiksem, kuid probleem, kust leida nii palju raha, et kaks korda suurem esmane sissemakse teha, jätaks eraisikud sisuliselt liisingfirmade uste taha.

Sestap on näiteks Balti Autoliisingu AS ja AS Hansa Liising Eesti läinud kahe erineva võimaluse teed, millest üks sobib ettevõtjale ja teine eraisikule. ?Esimese variandi puhul tasub klient tehingu koguväärtuselt käibemaksu koos esimese sissemakse ja lepingutasuga. Tasutud käibemaksu saavad käibemaksukohuslastest ettevõtjad tagasi arvestada. Graafikujärgsetelt maksetelt käibemaksu ei arvestata ning ka intrss on käibemaksuvaba,? selgitas ASi Balti Autoliising liisingu administreerimise osakonna juhataja Kristi Alto. Eraisikule ja mittekäibemaksukohuslasele finantseeritakse aga vara käibemaksuga summa. Klient tasub esimese sissemaksu käibemaksuga summalt, lepingutasule maksu ei lisandu ning intressi ja osamakseid hakatakse tasuma auto käibemaksuga hinnalt.

Eraisikutest klientidele on otsustanud vastu tulla ka teised liisingfirmad.

Andres Puss, Sampo Liisingu sõidukiosakonna juhataja:

Sampo Liising on sunnitud samuti käibemaksu finantseerimise teed minema, ehk põhimõtteliselt saab skeem olema sarnane Hansa Lisiinguga. Siin pole lihtsalt teisi variante, et uute autode müük Eestis tagasilöögi alla ei satuks.

Muidugi toob see meile kaasa lisariski, mistõttu otsustame käibemaksu rahastamise vastavalt konkreetsele kliendile ja summale.

Mingis mõttes loob küll uus seadus eelduse skeemile, et eraisikud hakkavad autosid ostma läbi firmade, et käibemaksust pääseda. Siin on aga takistuseks erisoodustusmaks, mis kokkuvõttes tuleb veel suurem.

Pigem näen ma tendentsi, et ka eraisikud hakkavad rohkem autosid rentima. Põhiline on ju, et inimesel oleks kasutada auto, mis viib teda punktist A punkti B. Sellisel juhul maksab klient käibemaksu igakuise makse pealt, hiljem aga tagastab auto müüjale ning rendib uue.