Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Euroopa Liit - otsitud põhjus hindade tõstmiseks

    Ajalugu on näidanud, et mis tahes olulised muutused ühiskonnas toovad endaga kaasa surve hindadele. Teisalt on alati neidki, kes just taolistes muutustes leiavad õigustuse tõsta hindu. Nii juhtus see sularahaeuro tulekuga, nii otsitakse liitumisest Euroopa Liiduga põhjust hindade kõigutamisele Eestiski.
    See ühekordne hinnatõus, mis tuleneb Eesti saamisest ELi kui tolliliidu liikmeks, samuti liitumisest tulenevad teatavad kohustused aktsiiside osas, on olnud ammu ette teada ja, kui otsustada mulluse referendumi järgi, on sellega ka lepitud. Kerkib suhkru, banaanide, bensiini ja veel mõne muu kauba hind, mis võib, kuid ei pruugi kajastuda teisteski hindades.
    Küll on aga lähema aastakümne peamine hinnatõusu põhjustav tegur meie tööjõu kiirenev kallinemine ehk lihtsamalt öeldes, palkade kasv. Selle põhjust tuleb tõepoolest näha liitumises ELiga, kas positiivse või negatiivsena, jääb igaühe enda otsustada. Taoline tööjõu kallinemisest johtuv hinnatõus avaldub üheaegselt nii kulu- kui nõudlusinflatsioonina.
    Samas võib 1. mai tuua endaga kaasa, eriti kui silmas pidada seniseid ähvardusi, n-ö ettekäändelise hinnatõusu. Asi on nimelt selles, et paljud müüjad on tõenäoliselt ajastanud oma loodetava hinnatõstmise ELiga liitumise konteksti, mis teatavate asjaolude kokkulangemise korral võib osutuda üldrahvalikuks projektiks. Seda enam, et viimase aasta-pooleteise inflatsioon on olnud Eestis ebanormaalselt madal. Sellise hindade kergitamise puhul pole vaja põhjendusi kaugelt otsida. Süüdlane on niigi teada - loomulikult EL. Iseküsimus on, mil määral tarbija taolist hinnatõusu oma vastutulelikkusega aktsepteerib.
    1. mai kontekstis toimuv on suuresti emotsionaalne juhtum. Selle analoogiat võib näha sularahaeuro tulekus 1. jaanuaril 2002. Teatavasti levis kõigis euroriikides juba mõnda aega enne rahavahetust veendumus, et euro toob endaga kaasa hüppelise hinnatõusu, mida ajakirjandus omalt poolt kirglikult tagant küttis.
    Euroopa kogemus näitab sedagi, et isegi siis, kui mingit üldist hinnatõusu ei toimu, võib juba ette olla veendunud, et 1. mai 2004 jääb eesti rahva mällu hindu tõstnud sündmusena.
    Kuigi tegelikkuses osutus euro tulekust tingitud hinnatõus sisuliselt olematuks (inflatsioon eurotsoonis oli nii 2001 kui 2002 võrdselt 2,3%) ollakse seal senini veendunud, et euro tähendas ka varasemast kõrgemaid hindu. Seda veendumust ei ole suutnud kummutada ei aeg ega statistika.
    Tikutulega annab otsida näiteks sakslast, kes ei räägiks eurost alguse saanud tohutust hinnatõusust. Mis sest, et euro tulekule järgnenud kahe aasta jooksul tõusid tarbijahinnad Saksamaal vaid 2,3%. See oli sakslaste endi parimaid tulemusi läbi aegade. Vaatamata pea olematule üldisele hinnatõusule valitses seal esimese euro-aasta jooksul ühene veendumus, et viimasel aastal on hinnad kiiresti kasvanud. Enamgi, sakslased ristisid euro teuroks, seda tuletatuna sõnast teuer ehk kallis. Sama tulutu on otsida Eestist neid, kes usuvad siinsete reaalpalkade või -pensionite kasvu.
    Kas või see Saksamaa näide tõestab veelkord, et lõppkokkuvõttes pannakse veendumused paika mitte statistika, vaid pisiasjadega. Just sularahas tasutavad pisikaubad ja -teenused nagu kinopiletid, juuksuri taksid, pesumajad ja kõige lihtsamad söögikohad olid need, mis sakslastes sellise veendumuse sünnitasid. Mis sest, et mainitud teenuste hinnad kerkisid keskmiselt 2-2,5%. Juuksuritest tõstsid omi takse seejuures pooled ja keskmiselt 6%. Sellest piisas, müüt üldisest hinnatõusust oli loodud. Kuigi pooltes juuksurisalongides hinnad ei muutunud või isegi alanesid, ei omanud see enam mingit tähtsust.
    Kui kedagi sellises ettekäändelises hinnatõusus süüdistada, siis eeskätt kõigega leppivat tarbijat ennast. Ostja ei protesteerinud, seda enam, et kõigis euro-riikides numbrid hinnasiltidel ju vähenesid.
    Tarbija leplikkuse parim näide võiks olla pärast euro tulekut sakslaste läbiviidud eksperiment, mida oli võimalik ka telerist jälgida. Nimelt hakati ühes müügikohas varjatud kaamera ees varasema 2margase ehk nüüd siis 1,02 eurot maksva prantssaiakese hinda iga järgmise ostja jaoks kergitama. Torisema hakati alles siis, kui saiakese hind oli ületanud 2 euro piiri. Ehkki sedakorda tulnuks saiakese eest maksta 2 korda rohkem kui mõned päevad varem, otsiti seegi raha lõpuks taskust välja.
    Tõsi, ega sakslastel euroga lõpuks just kõige paremini ei läinud. Kuid tagasilöök tuli sealt, kust seda hindade tõusu jutlustav ühiskond oodata ei osanud. Veendumus üldises hinnatõusus pani rahva koonerdama, mille tulemus oli ma-janduse jaoks niigi valulise def-latsioonitendentsi süvenemine.
  • Hetkel kuum
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Investorite kunagine lemmikaktsia on vajunud sügavale sohu Analüütikud hindavad, kas tegemist on ostukohaga
Koroonaajal suure edu saavutanud Pfizer on nüüdseks kaotanud üle poole oma tippväärtusest. Analüütikud selgitavad, kas languse taustal võiks terendada ostukoht.
Koroonaajal suure edu saavutanud Pfizer on nüüdseks kaotanud üle poole oma tippväärtusest. Analüütikud selgitavad, kas languse taustal võiks terendada ostukoht.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Läti keskpank tõmbas kasvuprognoosi allapoole
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Eestlased reisisid mullu välismaale kaks korda enam
Eelmisel aastal kasvas nii välis- kui sisereiside arv, neid tehti võrreldes aasta varasemaga vastavalt 40 ja 20% enam, teatas statistikaamet.
Eelmisel aastal kasvas nii välis- kui sisereiside arv, neid tehti võrreldes aasta varasemaga vastavalt 40 ja 20% enam, teatas statistikaamet.