Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kas inimesi tasub arendada, kui neid ei saa lähiajal edutada?
Samas on kahtlejate kõhklused mõistetavad. Paljud inimesed usuvad siiralt selliseid väiteid:
- kui inimene oma tööga hakkama saab, pole tal mõtet areneda (selle töö tegemiseks);- inimesed tahavad areneda selleks, et karjääriredelil tõusta või rohkem teenida;- inimese areng peab kohe saama ära märgitud ja tunnustatud.
Paraku ei pruugi sellised väited õiged olla.
- Ükski inimene ei tee oma tööd täiuslikult, arenguruumi on eelkõige muudatusterohkeid aegu arvestades tõenäoliselt kõigil.
- Kõik inimesed pole huvitatud võimalikult kõrgest ametikohast või võimalikult suurest sissetulekust, paljusid motiveerivad huvitav töö, head suhted, mõjukus jms.
Inimesekeskset arenguprogrammi käivitades on muidugi oluline silmas pidada:
- et püstitataks realistlikud ja mõistetavad eesmärgid, mille saavutamiseks on vahendeid, ning et osalejates ei kujundataks ebakohaseid ootusi;- et tööandja esindajatel tuleb valmis olla keerulisteks vestlusteks, mille käigus räägitakse läbi uute väljakutsete ja võimaluste loomise, töökohtade ümberkujundamise jmt vajalikkus ja võimalikkus.
Tööandja huvides võiks olla töötajate oskuste ja võimete maksimaalne kasutamine, see eeldab omakorda mõningast paindlikkust töö korraldamisel ning tööandja huvi selle tegemiseks.
Autor: Karin Hango