Kas konkurentsiamet peksab omasid?

ÄP 26. aprill 2004, 00:00

Konkurentsiamet võib nagu välk selgest taevast teha Tallinna Lennujaamale hiigeltrahvi 250 miljoni krooni ulatuses, ehkki keegi pole lennujaama peale kaebust esitanudki. Lennujaama tegevjuhid võivad isegi vangi minna.

Äripäev annab endale aru, et konkurentsiameti aktiivsus tuleneb meie peatsest Euroopa Liitu astumisest, kus õiglast konkurentsi jälgitakse karmilt. See, mis turgu valitsevat või olulist turujõudu omavat ettevõtet näib kiusavat, annab siiski parema tegutsemisvõimaluse väiksematele ettevõtetele ja kaitseb tarbijat.

Me ei tea, kas Tallinna Lennujaama on põhjust kohe risti lüüa. Avastas ju konkurentsiamet vaid mõningaid raamatupidamise reeglite rikkumisi ? raamatupidamise väidetavat läbipaistmatust, mis seisnes lennujaama põhi- ja lisategevusalade mittelahkulöömises.

Kui niisugust tüüpi rikkumised oleks meie ettevõtluskeskkonna rängimad ? karistuste karmus sellele aga viitab ?, siis oleksime küll kergesti pääsenud. Kuid nii, nagu nulltolerantsi idee ei tee suurt vahet eksimuse tõsidusel, vaid peab tähtsaks rikkumise fakti ennast, nii tuleb ka Tallinna Lennujaamal hakata tõestama, et ta pole meelega kellegi suhtes kurja teinud. Et keegi kaebust esitanud pole, siis tundub, et keegi pole konkurentsi mõttes ka kahju saanud.

16. aprilli Äripäevas kommenteerib vandeadvokaat Indrek Teder Eesti olukorda tabavalt, et ?reaalse kahju tekkimine konkurentsile ei ole koosseisutunnus ega kuulu tõendamisele. Pole oluline, kas süüdlase tegevus toob kahju turule tervikuna või konkreetsele tarbijale või kas keegi üldse saab kahju?.

Vandeadvokaadi kommentaarist selgub, et Eesti konkurentsiseadus on üks karmimaid Euroopas ja see võib meie enda konkurentsivõimele, võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega, kahju tekitada.

Niiviisi võib ju igale suuremale ettevõttele turja karata ? kui ainult on avastatud mõni pisieksimus ? ja lajatada trahviga, mis võib ulatuda kuni 10 protsendini aastakäibest, või vangi panna. Seaduses on liialdatud karistuste kriminaliseeritusega.

Peale Tallinna Lennujaama on vitsad soolas veel Eesti Raudteele, Videoplaneti kaubamärgi all videosid ja DVDsid müüva V&K Holdingule ning Magnum Medicalile. Neist viimase vastu pole samuti keegi kaebust esitanud: konkurentsiamet algatas kriminaalmenetluse talle teadaolevate asjaolude najal ise.

Me hindame konkurentsiseadust siiski ses plaanis, et suured firmad ei saa enam niiöelda massiga lüüa ja väiksemaid jõuga turult välja trügida, kui neil niisugune tahtmine peaks tekkima. Seega väikeettevõtetele peaks kasu silmaga näha olema.

Kui suure turuosaga ettevõtted on teravdatud tähelepanu all, siis meie hinnangul on see ka suurtele endale hea, sest eksimustest või võimalikust kriisist on olemas eelinfo ja jõuab kiiresti reageerida.

Ka tarbijale on kasulikum, kui konkurents suurte ja väikeste ettevõtete vahel toimiks. Konkurentsile avatud turgudel on hinnad üldjuhul madalamad kui suletud, monopoolsel turul. Euroopa Liit jälgib valvsalt ka võimalikke kartellileppeid turuosaliste seas, mis seab sedakorda tarbija ebavõrdsesse olukorda.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:23
Otsi:

Ava täpsem otsing