Mais algavad poliitilised vaidlused töölepingu üle

Artikkel

- Uudised
- Heidit Kaio
- 25. aprill 2004 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Mais algavad poliitilised vaidlused töölepingu üle
?Arutelud käivad juba ammu, kuid need pole kuhugi jõudnud, sest huvid on vastukäivad,? ütles tööandjate keskliidu jurist Remo Mägi. ?Pall on poliitikute käes?. Ta avaldas lootust, et veel enne, kui eelnõu läheb 5. mail Riigikogu ette, kohtub Riigikogu sotsiaalkomisjon tööandjate ja ametiühingutega.
?Peamine on saavutada kokkulepe, et töövõtja huvid oleks kaitstud, kuid samas ei takistaks need ettevõtlust,? ütles Remo Mägi. Tema sõnul on praeguses eelnõus vähe paindlikkust juhuks, kui tööandjal tootmismaht väheneb ajutiselt, kuid ta ei soovi töötajaid koondada.
?Praegune eelnõu suunab vähe koostööle ja pigem kohtusse,? ütles sotsiaaldemokraat, endine ametiühingujuht Kadi Pärnits. Ta tõi näiteks, et seadus annab tööandjale õiguse palka vähendada, kui töötaja ei tööta hästi, seaduses sõnastatakse, et töötaja peaks töötama ?hoolsalt? või ?teeks tööd võimete kohaselt? jne. ?Need on vaidlusalused küsimused,? ütles Pärnits.
Sotsiaaldemokraat Eiki Nestor lubas tõstatada Riigikogus küsimuse töötaja vastutusest. ?Praeguses eelnõus tõuseb töötaja vastutus sada protsenti,? ütles Nestor. Töötaja ei vastutaks mitte ainult tekitatud kahju, vaid ka saamata jäänud tulu eest. Ta tõi näiteks, et kui autojuht teeb avarii, siis ta peaks maksma kinni nii auto remondi kui ka kahju tööandjale seoses auto ajutise puudumisega.
?Meie saime seadusesse kõik punktid, mis tahtsime,? ütles Reformierakonna liige Rein Lang. ?Seda võib pidada töövõiduks.?
Seaduseelnõu oli Riigikogus esimesel lugemisel juba veebruari lõpus, kuid pärast seda olid esitajad sunnitud muutma hinnanguliselt 80 protsenti eelnõu tekstist, sest seadus vajas vastavusse viimist võlaõigusseadusega. ?Nüüd alles algab sisuline töö,? ütles Eiki Nestor.
?Arvan, et arutelu eelnõu üle kestab aasta lõpuni,? ütles tööandjate Remo Mägi.
Eelmisel nädalal võttis Riigikogu vastu töölepinguseaduse muudatused, millest olulisemad käsitlevad tööandja kohustust sõlmida tähtajaline tööleping.
Muudatused võeti vastu kiirkorras, et viia seadus 1. maiks vastavusse Euroopa Liidu direktiividega.
Muudatusega on tööandja kohustatud sõlmima tähtajatu lepingu, kui töötajaga on sõlmitud järjestikku kolm tähtajalist lepingut. ?See oli seaduse muudatuse sisuline pool,? ütles sotsiaaldemokraat Kadi Pärnits. Ta pidas seda oluliseks, sest on ettevõtteid, kus töötajatega sõlmitakse ridamisi tähtajalisi lepinguid koos katseajaga.
Teise olulise asjana tõi Pärnits välja töölepinguseaduse eurodirektiividest sündinud muudatuse, millega tööandja on kohustatud pakkuma osalise tööajaga töötajale tähtajalist lepingut, kui ettevõttes vabaneb samaväärne töökoht.
Seadusemuudatuse enamik punkte käsitleb töösuhte jätkumist ettevõtte omaniku vahetuse korral, samuti puudutavad mitmed punktid alaealiste tööd ja sugudevahelist võrdõiguslikkust.
Samal ajal menetleb Riigikogu juba aasta algusest ka teist, 1992. aastast kehtiva töölepinguseaduse muutmise varianti, milles on arutuse all poliitilised küsimused.
Hetkel kuum