Soomlaste viinaralli stardini on jäänud loetud päevad

Tõnis Arnover 27. aprill 2004, 00:00

Ehkki soomlased on Eestist kogu aeg alkoholi kaasa ostnud, kasvavad nüüd saatusliku kokkulangevuse tõttu, kui Eestist saab maikuus Euroopa liidu liige ja Soomel lõpeb Euroopa Liidult väljakaubeldud alkoholikoguste piirangute üleminekuaeg, kaasa võtta lubatud alkoholikogused 5?10 korda suuremaks. Alates maikuust tohib iga soomlane reisilt osta kümme liitrit kanget alkoholi ja 110 liitrit õlut või isegi üle selle ega pea selleks enam 20 tundi ootama.

Kahtlemata on ostukiusatus suur, sest isegi pärast Soome alkoholiaktsiisi alandamist on Eestis viinapudel kaks korda odavam kui Soomes. Seetõttu vaevab soomlasi ja eestlasi õigustatud küsimus, kas tekib meedia piitsutatud alkoholi ostupalavik või suurenevad ostetavad kogused mõõdukalt, paari pudeli võrra.

Esimesed indikaatorid on soomlastel olemas. Jaanuaris, kui kadusid piirangud Soome ja Saksamaa vahel, oli esimesel odava alkoholi maale Saksamaale kursi võtnud laeval paarkümmend ajakirjanikku ja kümmekond ostuhuvilist, pärast sedagi pole plahvatuslikku kasvu olnud, ütles Silja Line?i avalike suhete juht Tuomas Nylund. Erineva vahemaa tõttu pole Saksamaa siiski Eestiga eriti võrreldav.

Teiseks on Soome alkoholikaubandust mõjutanud märtsis alandatud alkoholiaktsiis, mis kangel alkoholil vähenes 44 protsenti ja õllel 32 protsenti. Selle tulemusena langes näiteks viina jaehind 37 protsenti. Pärast seda on Soome alkoholimonopoli Alko müük kasvanud üle kümne protsendi ehk nii, nagu me umbes prognoosisime, ütles Soome rahandusministeeriumi maksuosakonna ökonomist Arja Korolainen.

Helsingi peatänaval, Mannerheimi teel, asuva Lasipalatsi restorani tegevdirektor Sami Hiltunen, kes jagab Soome restoranid laias laastus söögi- ja joogikohadeks, ütles, et Lasipalatsis kui tüüpilises söögikohas juuakse põhiliselt veine, mille aktsiis langes suhteliselt vähe. Tema hinnangul saavad Eestist toodava viina mõju rohkem tunda äärelinna ja elamurajoonide restoranid, kus rohkem juuakse. ?Tagajärjeks on lihtsalt see, et inimesed joovad kodus rohkem ja alles siis lähevad restorani kallist viina pruukima,? sõnas ta.

Erinevalt Rootsist, kes pole kaasa läinud Taani ja Soome aktsiisialandamisega ja teeb piirikaubanduse mõju põhjal otsuse aasta lõpul, otsustas Soome oma aktsiisi alandamisega ennetada Eesti osturallit ja hinnavahe vähendamisega kahandada huvi selle vastu, et ennetada sellega kaasnevaid sotsiaalseid probleeme. Kuid nagu näitab Soome toiduainetööstusliidu korraldatud küsitlus, pidanuks tarbijate arvates õlleaktsiis vähenema kaks korda rohkem, et neil kaoks huvi seda Eestisse ostma minna.

?Olukord on murettekitav ja mais toimuva hakkav võib oluliselt mõjutada Soome õlletööstust,? ütles Soome õlle- ja karastusjoogiliidu tegevdirektor Risto Saarinen. ?Kui Soome aastas sissetoodav õllekogus, mis on umbes 40?50 miljonit liitrit, peaks kahekordistuma, siis on see võrdne Olvi Iisalmi õlletehase toodanguga. See võib tähendada mõne õlletehase sulgemist, nagu on juhtunud Rootsis, lisas ta.

Soome tootjate huve esindav toiduainetööstusliit hoiab Saarineni sõnul olukorral pingsalt silma peal ja hoiatab valitsust aegsasti ohtudest. Arja Korolainen kinnitas, et ka rahandusministeerium teeb omapoolseid analüüse ning valitsus on valmis kiirelt reageerima, kui olukord peaks kontrolli alt väljuma. Ilmselt tähendab see uut aktsiisi alandamist, mis tõi riigile eelmisel aastal sisse ligi 22 miljardit krooni.

Olukorra kontrolli all hoidmine muutub aga järjest raskemaks. Nagu Rootsigi on Soome Euroopa Liidult välja kaubelnud alkoholimüügi monopoli, mida põhjendatakse rahva tervise hoidmise vajadusega. Seda monopoli hoiab Alko 1932. aastast ehk juba tollest ajast peale, kui Eestist ohtralt salapiiritust Soome veeti.

?Alkol on ainuõigus müüa 4,7 protsendist kangemaid alkohoolseid jooke ja tal on kogu riiki kattev 314 alkoholipoe võrk,? ütles Alko avalike suhete juht Mika-Pekka Miettinen firma peakontoris Vantaal.

Monopoolse ettevõttena ei kavatse Alko Eesti vabale turule minna, vaid loodab kvaliteetse teenindusega kliente hoida. Miettineni sõnul oli aktsiisi alandamine hea lahendus ja on aidanud läbimüüki suurendada. Avaldades arvamust võimaliku alkoholiralli kohta, ütles Miettinen, et suvel kasvavad soomlaste alkoholiostud Eestis kindlasti, kuid siis tuleb sügis, kiired laevad võetakse käigust ära ja olukord peaks taas normaliseeruma. Selle mõjul prognoosib Alko, et läbimüük tänavu kokkuvõttes ei kasva, kuid püsib kindlasti eelmise aasta tasemel.

Ent seal, kus Alko käed lühikeseks jäävad, kavatsevad olukorda enda kasuks pöörata mitmed Soome firmad. Nii laevafirma Silja Line, Soome peamine kange alkoholi tootja Altia kui ka Eestis kanda kinnitanud suured Soome kaubandusketid on Eesti konkurentide kombel soomlaste võimalikuks osturalliks põhjalikult valmistunud.

Et kaob alkoholiostu 20tunnine piirang, teevad laevafirmad suurema panuse kiirematele laevadele. Tax-free kadumist aitab leevendada laevanduses levinud tava, et laevafirma poodidesse võetakse müüki odavama poole kaup, seega Eestis toodetu. See aitab hindu hoida vanal tasemel, kuid toob käibemaksu Eestisse ja mõnevõrra vähendab laevafirmade piirtulu.

Et alkoholimüügist suurt ampsu napsata, avab Silja Line maikuus Tallinna D-terminali juures saja tootega poe, kust reisijad saavad alkoholi kas kohe autosse laadida või tellida selle laevafirma kulul Helsingisse, kus nad ostu pärast passikontrolli kätte saavad. Samasugust teenust hakkab pakkuma ka Tallink.

Soome alkoholitootja Altia Eesti tütarfirma Ofelia hakkab Liviko kombel pakkuma kohverviina. 40- ja 80protsendilist Saaremaa vodkat pakutakse kahes erinevas kohvris, millesse kummasegi mahub viis liitrit ja mida on hea näpu otsa võtta, selgitas Altia kangete alkohoolsete jookide tootmise juht Petteri Pietilä.

Lisaks hakkab Altia Koskenkorva viina ja vodkat müüma kaheliitristes kraaniga pakendites. Kumbagi toodet Alko Soomes müüki ei võta, kuid Tallinnast saavad soomlased need vabalt koju viia. Ka Soome Kesko Citymarketid ja

S-rühma Prismad, millel Soomes puudub kange alkoholi müümise luba, paiskavad Tallinnas müüki suuremaid alkoholikoguseid, ikka selles lootuses, et kaasmaalased alkoholi rohkem kaasa viiks.

Ükskõik, kas soomlaste alkoholiostud sügiseks normaliseerivad või mitte, esitas kõige optimistlikuma ja positiivsema tulevikunägemuse Silja Line?i esindaja Tuomas Nylund.

?Eesti astumine ELi mõjutab peale alkoholikaubanduse ka muul moel tugevalt reisimist ja turismi. Soomlased ja teised ELi kodanikud peavad sestpeale Eestit turvalisemaks ja hakkavad sinna palju rohkem tulema autodega ja kauem ringi vaatama. Meie turu-uuringud näitavad, et inimesed ei pea tax-free?d või odava alkoholi ostmist peamiseks reisimise põhjuseks, vaid eelkõige tahavad inimesed kodunt välja pääseda ja vaheldust saada,? ütles ta.

Üle riigipiiride käiv vilgas alkoholiostmine näitab kujukalt reguleerimata maksudega siseturu absurdsust ja on paljudele madalama maksutasemega riikidele, sealhulgas Eestile, kasulik.

Kunagi lubasid Euroopa Liidu liidrid küll aktsiisi ja käibemaksu ühtlustada, kuid sõnadest pole nad kaugemale jõudnud.

Et selle vastu sõdida, on Euroopa Komisjoni soovitusel tunduvalt suurendatud alkoholikoguseid, mida üksikisikud võivad üle piiride vedada.

Järgmise sammuna käib praegu Euroopa Komisjonis arutelu, kuidas muuta alkohoolsed joogid, nagu iga muu kaup, ostetavaks internetis. Kui see läbi läheb, siis muu hulgas murraks see lõplikult Põhjamaade alkoholimonopoli selgroo.

Seni aga jätkub piirialadel alkoholiralli seda innukamalt, mida suurem on riikidevaheline hinnaerinevus. Nii käivad britid usinasti napsu ostmas Prantsusmaal, taanlased Saksamaal, lõunarootslased Taanis ja põhjarootslased Soomes ning soomlased omakorda tunglevad Eestis.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:23
Otsi:

Ava täpsem otsing