Ürituste kahesugune maks jääb kehtima

Täna peab kontserti või etendust korraldav eraettevõtja riigile käibemaksu tasuma 18%, samas kui riigi toetusega etenduse või kontserdi korraldaja peab käibemaksuks loovutama vaid 5%.

Maksuekspert Lasse Lehise sõnul võib seda sätet pidada üheks rumalamaks sätteks käibemaksuseaduses. ?Erasektorit tuleb võrrelda selle järgi, kas osutatav teenus on sisult sarnane avalik-õiguslikule organisatsioonide ?toodanguga?,? sõnas Lehis, kelle hinnangul ei pruugi finantseerimise skeem seda alati näidata. ?Kehtiv seadus lähtub eeldusest, et kõik, mis end ise ära majandab, on n-ö saast, aga kui riik peale maksab, on alati tegemist süvakultuuriga.?

?Seaduse tulemus on tänaseks hästi näha, kuna kontsertide valik ei ole Eestis teab mis kiita, keegi korraldajatest ei taha üle jõu käivaid riske võtta,? sõnas Priit Rebane BDGst.

Nii rahandus- kui ka kultuuriministeeriumi sõnul jääb seadus siiski 1. maist samaks. Kultuuriministeerium on korduvalt teinud ettepaneku madalama käibemaksumääraga korraldajate ringi laiendamiseks.

Rahandusministeeriumi pressiesindaja Annika Loigu sõnul rahandusministeerium sellises käibemaksuerinevuses vastuolu ei näe, tema hinnangul on asjad hetkel definitsioonides kinni ? mis on süvakultuur ja kes peaks selle üle otsustama.

Kultuuriminister Urmas Paeti sõnul peaks madalamat käibemaksu maksma ka kino-, näituste, muuseumi ja spordiürituste piletite eest. Samas tuleb Paeti arvates kuhugi selge piir tõmmata.

?Vahepeal üritati ka diskoklubide piletite käibemaksumäära tõmmata 5% peale, väites, et seal toimub mingi kontsert,? ütles Paet, kelle sõnul on ka erakorraldajal siiski võimalik madalamat käibemaksu maksta.

Viljandi Pärimusmuusika festivali peakorraldaja Ando Kivibergi sõnul pole sellise seadusesätte näol siiski tegemist ebavõrdse konkurentsiga. ?Võib-olla peaks seda võrdlema näiteks haridussüsteemiga ? inimesel on valida, kas ta paneb oma lapse erakooli ja maksab kallist raha,? ütles ta.

Piletilevi tegevjuhi Jaanus Beilmanni hinnangul on Eesti meelelahutusturu piletikäive aastas umbes 300 miljonit krooni, millest umbes poole moodustab riigi dotatsiooniga teatrite ning Eesti Kontserdi käive. Sellele summale lisanduvad veel riigi toetused kultuuriüritustele.

Riho Rõõmus, meelelahutusärimees:

Pean praegust olukorda ebaõiglaseks ja absurdseks. Riigi tulud tulevad praktiliselt 100% ettevõtlusest ja riigil on kohustus olla kõigile võrdsete tingimuste looja.

Samuti peab riik tegema järelevalvet, et kõik reegleid (st seadusi) järgiksid ning vajaduse korral reeglite rikkujaid karistama. Praegu osutab riik oma ettevõtetega eraettevõtjatele vääritut konkurentsi.

Näide: kui eraettevõtja vaeveldes äramajandamise piiril korraldab sümfooniakontserdi, peab ta maksma 18% tulumaksu, samal ajal väärikad, riigi poolt niigi suurelt toetatavad teatrid oma kinnimakstud täispersonali ja infrastruktuuriga esitavad kommertsmuusikale maksavad samas 5%. Ei näe kusagil loogikat.

Minu arvates ei ole riigil hetkel veel selgust kultuuri- ja meelelahutustööstuse olemusest, harudest ja nende osast üldises majandusruumis. Rääkimata arenguvisioonist ja strateegiast.