ELi kaubanduspoliitika pärast laienemist

Pascal Lamy 28. aprill 2004, 00:00

Euroopa laienemine 1. mail on erakordne ja ilmselt läbi aegade tähtsaim saavutus Euroopas. Liitumine nõuab Eestilt ja üheksalt teiselt uuelt ELi liikmesriigilt ühinemist Euroopa Liidu ühise väliskaubanduspoliitikaga. 1. mail saab Eesti osaks maailma suurimast kaubandusühendusest, mis hõlmab 450 miljonit kodanikku ja tarbijat ning 20% maailma kaubandusest.

Nagu mul oli võimalus selgitada Eesti valitsusele ja ettevõtjatele oma hiljutise visiidi ajal Tallinnasse, on kasu ELi kaubanduspoliitikaga ühinemisest Eesti jaoks kaugeleulatuv: Eesti hakkab Maailma Kaubandusorganisatsioonis (WTO) rääkima ELi ühtse ja kaaluka hääle kaudu, kasutama ELi tihedat rahvusvaheliste kaubanduslepete võrgustikku ja kaitsma oma majandusharusid piisavalt kolmandate riikide ebaausate kaubandustavade vastu.

Eesti kodanikud ja ettevõtted saavad Eesti kaalukuse suurenemisest rahvusvahelises kaubanduses 1. mail otsest kasu, kannatamata ometi mingite suurte löökide all, kuna ELiga liitumise läbirääkimisprotsess ning ELi ja Eesti Euroopa lepingu toimimine on viimase kümne aasta jooksul valmistanud ette pinnase pehmeks üleminekuks.

Kümne uue liikmesriigi liitumine tähendab rahvusvahelise kaubanduse osas ka ELi mõju suurenemist. Euroopa integratsioonil on alati olnud mingi väline komponent, mille eesmärk on meile anda vahendid oma visiooni ja põhiväärtuste kaitsmiseks rahvusvahelisel tasandil. Euroopa sotsiaalse mudeli ehk meie eripärase turumajanduse, heaoluriigi ja demokraatia kombinatsiooni säilitamine nõuab tegutsemist nii liidusiseselt kui ka üleilmsel tasandil.

Ometi saab laienenud EL selle visiooni viimist maailmakaubandusse jätkata vaid juhul, kui 25 liikmesriiki suudavad kokku leppida ühistes strateegilistes eesmärkides ja need konkreetseteks tegudeks muuta. Õnneks on EL selleks kaubanduspoliitika osas suhteliselt hästi varustatud, sest seal tegutseme me tegelikult föderaalse süsteemina. Euroopa Komisjon teeb ettepanekud liikmesriikidele, kes omakorda volitavad komisjoni läbirääkimisi pidama, hoides samal ajal liikmesriike nende käigust informeerituna. Kui tehing on sõlmitud, otsustavad liikmesriigid häälteenamusega, kas nad kiidavad tulemused heaks. See on lihtne ja läbipaistev süsteem.

Seetõttu on ELi käsutuses head vahendid, kui on vaja kaitsta ELi seisukohti WTOs või kahepoolsetel ja regionaalsetel aruteludel. Pealegi tunduvad praegused diskussioonid ELi põhiseaduse teemal olevat õigel rajal, et tagada ELi suurem nähtavus, toimivus ja demokraatlik toetus väljaspool liitu.

Laienemine ei saa muuta ega ka muuda ELi kaubanduspoliitikat. Eestil ja üheksal teisel uuel liikmesriigil on nüüdseks olnud aastane jälgijastaatus nõukogus, kus neil on olnud küllaldaselt võimalusi demonstreerida, et praegused ja tulevased liikmesriigid on ELi ühise kaubanduspoliitika üldiste strateegiliste eesmärkide osas samal lainepikkusel. Seda peegeldab näiteks meie ühine püüe tekitada uus impulss käimasolevatel WTO läbirääkimistel ?Doha arenguagenda? üle.

Eestil on sõnaõigus ELi kaubanduspoliitika defineerimisel ja elluviimisel. Seda illustreerivad kaks näidet. Esiteks on EL juba hakanud peegeldama oma tulevasi suhteid naaberriikidega. Uue Euroopa naabruspoliitika eesmärk on just nimelt tihedamate sidemete loomine ELi tasandil, seejuures mitte ainult olemasolevate ajalooliste sidemete säilitamine uute ELi liikmesriikide ja nende naabrite vahel, vaid ka kestva suurema majanduskasvu loomine väljavaatega stimuleerida suuremat kaubavahetust ja investeeringuid.

Teiseks arvestab EL juba praegu uute liikmesriikide muredega. See peegeldus viisis, kuidas peaaegu kogu laienenud EL tegi koostööd ELi ja Venemaa partnerlus- ja koostöölepingu kümnele uuele liikmesriigile sujuva rakendamise tagamiseks 1. mail. Kaubandussuhted Venemaaga on uutele liikmetele väga olulised ja ebakindlus lepingu laienemise suhtes 1. mail oleks põhjustanud raskusi. Nüüd toetasid kõik liikmesriigid sarnaselt seisukohta, et lepingut tuleb uutele liikmesriikidele laiendada täies mahus. See hõlmab eriti nende sätete rakendamist, mille kohaselt ELi eksport Venemaale allub ainult standardsetele tollilõivudele (vastupidiselt praegustele Eesti eksportkauba topelttollidele).

Nüüd, kui laienemine on peaaegu teoks saanud, ei ole meile tõeliseks väljakutseks mitte niivõrd laienenud ELi kaubanduspoliitika tugevaks ja fokuseerituks jäämine, vaid pigem see, kuidas me kõik suudame koostööd teha, et kindlustada selle poliitika kasulikkus meile kõigile.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:23
Otsi:

Ava täpsem otsing