Hooldusfirma avariibrigaad sõidab kliendile appi ka öösel kell kaks

ASi Minu Vara kvaliteedijuht Aide Välimets räägib, et on tulnud saata inimesi nii koristama, torusid parandama kui ka naela lööma. ?Avariitöö on loomulikult kallim,? ütleb Välimets. ?Teenuse teeb kalliks valvebrigaadide 24tunnine valmisolek. Pole siis vahet, kas nad on valmis naela lööma või kanalisatsioonikaevu sukelduma.?

Sertifitseeritud kinnisvarahaldus- ja -hooldusfirma eeldab avariitelefoni olemasolu ja avariiteenuse pakkumist ööpäev läbi. Põhiliselt pöördutakse avariitööde firmade poole toru- ehk sanitaartehniliste tööde ning elektritöödega. Tihti lisandub neile avariitööna ka objekti koristamine, sest näiteks toru lõhkemine võib tekitada esinduskontoris kaose, mis tuleb kiiresti likvideerida. Väiksem osakaal on erandlikel töödel nagu lukuvahetus, klaasimine, võimalusi on siin sama palju kui inimesi.

Avariiteenuste pakkujad kinnitavad nagu ühest suust, et parema meelega tegeleksid nad hooldustööga, sest see peaks viima avariide osakaalu miinimumini. Eelmisel aastal Eesti Kinnisvarahaldajate ja -Hooldajate Liidu (EKHHL) aasta hooldaja tiitli saanud Jaan Mihkelson PLM Hooldusest kinnitabki, et tema klientidest üha enamad on sõlminud just hoolduslepingu, mis sisaldab ka avarii- ja elektriteenuseid.

?Siin on mitu plussi,? ütleb Mihkelson. ?Esiteks ennetab hooldus avariide tekkimise, teiseks eeldab elektriohutusseadus käidukorraldaja olemasolu ja loogilisena kuulubki see hooldustöödega kokku.?

Aide Välimets toob konkreetse näite varal välja hinnaerinevused. ?Kui korterelamu ? neli korrust, neli sissekäiku, keskküte ? keskmine kuu tehnohooldustasu on 3400 kr, siis sama elamu keskmine avariitasu on 590 kr, äripindade puhul on vahe veelgi suurem. Avariitasu sisaldab aga ainult kohaletulekut, ei sisalda tasu avarii lokaliseerimise ja likvideerimise eest ega materjali maksumust. Kokkuvõttes võib see teenus minna kallimaks kui ennetav hooldus.?

Hoolduslepinguga määratakse ära täpsed hooldustööd, mille järgi kujuneb hind. ?Probleem on selles, et klient ei näe tulemust,? ütleb Välimets. ?Ideaalne tulemus aga ongi see, et midagi ei juhtu. Kliendil tekkib küsimus, et kui kõik toimib, siis mille eest ta maksab??

Majahooldusteenust pakkuva kogenud kinnisvarahooldaja FIE Meelis Pääro sõnul on turu suurimad firmad paisunud nii suureks, et neil ei jää aega kliendiga individuaalseks tegelemiseks. ?Tihti tahab klient lihtsalt infot,? ütleb Pääro. ?Kui on piisavalt aega kliendiga suhelda, siis saab ta ka aru hoolduslepingu eelistest. Miks peaks ta üldse maksma avariilepingujärgset kuutasu lihtsalt valmisoleku ja tasuta kohaletuleku eest? Väljakutse maksab ju kõigest 230 krooni. Turul domineerivad suurfirmad on endale haaranud liiga suure tüki. 66% suurte tehtud hoolduslepingutest konkreetsele kliendile ei sobi,? arvab Pääro.

Brem Kinnisvarahoolduse majahaldur Kalev Mõttus neid sõnu ei usu. ?Selline jutt on väikeste nutulaul,? ütleb Mõttus. ?Hooldusleping sõlmitakse iga kliendiga koosolekul, kõik saavad oma nõudmised esitada. Väikesed teevad lepingud üliodava hinnaga, aga avarii korral tuleb ikkagi iga asja eest eraldi maksta. ?

Endisaegsete majavalitsuse hilinevate ja viinaste remondimeestega on tänapäeva avariiremondibrigaadil igal juhul vähe ühist. Töömeestelt nõutakse uute materjalide tundmist, spetsialistid peavad olema atesteeritud ja sertifitseeritud. Seda peab EKHHL üheks oma suuremaks võiduks.

Kinnisvarahooldusfirmade väitel on töömeeste seas ülekaalus venekeelsed, kuid keelega saadakse hakkama. Pääro sõnul tunnevad väiksemate firmade inimesed oma kliente nii hästi, et teatakse, kelle juurde saata eestikeelne, kuhu venekeelne spetsialist. Äri seisukohast on halb olukord, kus remondimees ei suuda venekeelsest kliendist aru saada. Nii mõnigi kord pole viga mitte tehnosüsteemides, vaid inimeste teadmatuses. ?Sügisel võib rääkida lause seene- ja marjasesoonist,? räägib Aide Välimets. ?Põhilised avariid ongi sügiseti ummistused.?

Talviti on tavalisim torude külmumine. Kui varem oli palju probleeme vanade majadega, siis nüüd rohkem uuseramutega. ?Tahetakse ehitada üliodavalt,? selgitab Välimets. ?Kusagilt see raha aga kokku hoitakse ? läbiviigud jäävad soojustamata, torud paigutatakse liiga maapinna lähedale ? nii on kõik vaja ümber teha ja see on kliendi jaoks kallim.?

Autor: Peep Ehasalu