Reede 9. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Töömeeste pättused pööravad elu põrguks

Liivi Tamm 28. aprill 2004, 00:00

Anekdootlik tõsielusugemetega lugu pajatab, et odav remont tähendab kehva tööd. Väga odava remondi puhul juhitakse kanalisatsioonivesi lihtsalt seinapaneeli vahele ? ilmselt läheb tükk aega, enne kui keegi aru saab, kust niiskus tuleb. Paraku tuleb ka kalli remondi puhul tellijal tark ja tähelepanelik olla.

Kodu renoveerimine kujunes päris raskeks näiteks, pajatab kinnisvaraekspert Terje Kross. ?Maja on avatud merelt puhuvatele külmadele tuultele. Sügisel tundsin, et pistikupesadest vuhiseb külma tuppa. Alguses ehitaja meid ei uskunud ? selgitus, et juhtmed paigaldatakse torudesse ja seal on õhu liikumine loomulik, tundis esiotsa loogilinegi. Peagi mõistsime, et midagi siiski ei klapi, lihtsalt nii külm oli. Ehitaja järgmine versioon oli, et õhu liikumine on valesti projekteeritud,? räägib Terje. ?Nad soovitasid kamina siibri kinni hoida, et tuppa tuult ei tuleks! Kusjuures kaminal on klaasuksed ees! Mõõtsime seda infrapunakaameraga, mis näitaski suuri külmalaike. Pika kemplemise peale tehti sein lahti ja selgus, et suuremal jaol seinapinnast puudus tuuletõkkeplaat. Kusjuures ehitusjärelevalvet teostav firma oli omakorda töö vastu võtnud.?

Kõik tehti uuesti, ent sein tuli aasta pärast uute vigade tõttu taas lahti võtta, alles siis sai asi korda. ?Selle saaga tulemusena pidime taluma vannituba, mille keskmine temperatuur oli +8 kraadi, vana laudpõrand on saanud jäädavad inetud plekid ja ehituspuhurite elektriarved pidime vaatamata lubadustele ikkagi ise kinni maksma.? räägib Terje. ?Sinna vahele mahtus veel lugu akende projekteerimisest nii, et neid enam pärast avamist sulgeda ei saanud ? hinged olid akna allservas ja avanemine oli konstrueeritud välja. Seega ei ulatunud enam seest lingini, et aken kinni tõmmata. Lahenduse kiitsid heaks projekteerija ja ehitaja. Need pandi ette ja alles siis avastati viga,? imestab Terje.

Terje Krossi sõnul on halva suhtumise näidiseks see, et klient pannakse end halvasti tundma: ?Kliendis tekitatakse piinlikkustunne. Kui nad julgevad küsida, laidetakse ideed maha ja antakse mõista, et oled rumal. Normaalne oleks ometi, et ehitaja teeb oma firma nimel kvaliteetset tööd, et see oleks auasi.?

Ka sisekujundaja Sirje Kadalipp osutab, et tüüpvead pole esiotsa silmaga näha. ?Põhilised vead on seotud tuuletõkke ja soojustuse paigaldamisega. Tean juhust, kui ajagraafik sundis töötama valedes tingimustes, maja krohviti seest, samas pandi katusesoojustust. Ühel hetkel hakkas teise korruse lagi läbi tilkuma: kontrolliti kõikjalt, aga viga ei ilmnenud. Lõpuks võeti lagi lahti ja selgus, et kogu katusealune soojustus oli läbi vettinud, krohvi niiskus oli läinud soojustuse sisse. Segutöödest on ohtlikud trapikohad. Tüüpiliselt tehakse tasandusseguga minimaalne kale, millest võib väheks jääda,? räägib Sirje Kadalipp.

Siseviimistluse tüüpilised möödapanekud tunduvad kõrvalseisjale ehk anekdootlikudki, elanikul võib aga naljatuju otsa saada. ?Ühel klassikalisel hallikas-sinakal tapeedil olid romantilised valged vanikud. Pärast töö lõppu ilmnes, et lipsudel olid otsad ülespoole ? nood nägid välja nagu konnviburlased, kes turnisid mööda seina ülespoole,? räägib Sirje Kadalipp. ?Teisal oli planeeritud tume maaliline paberkiudtapeet, mille pealmine liivjas pind oli terrakotatooni. Liim pandi peale ja tapeet lajatati näoga seina, pind nägi välja tavalise tumeda paberi karva.?

Kuigi vead tuleks parandada tegijal, sunnib mööndusi tegema kiire ajagraafik. ?Kui on valida, kas lõhkuda maha sein ja alustada otsast või leppida pisivigadega, siis klient tavaliselt lepib,? ütleb Sirje Kadalipp. ?Nii võivad paika jääda valesti kinnitatud valgustid, sest augud on juba puuritud.?

Terje Krossi sõnul on alati tähtis ise toimuval silm peal hoida: ?Kui on energiat ja tuntud partner, on lootust, et vead parandatakse. Tundmatud väikesed tegijad võivad rahapuudusel lihtsalt keelduda parandustest. Tundmatu töömehe tegevust tasub jälgida: Mustamäel asuvasse korterisse toodi paigaldamiseks uued aknad. Mõni tund hiljem olid töömehed koos akendega kadunud, kus nad on, ei tea me tänaseni??

  • Margo Dengo, tehnilise järelevalve inspektsiooni ehitusspetsialist:
    Ehitusfirmade tehtavate vigade käsitlemisel peaks eraldi vaatlema suur- ja väikeehitust, sest problemaatika on erinev. Suurtel objektidel on tellija alati kaasanud ehituskonsultandid, kes on piisavalt kogenud ja pädevad. Suured ehitusfirmad on ka pideva avalikkuse tähelepanu all ning seetõttu esineb möödalaskmisi vähem.

Olukord erinev väikeehituse puhul (eramajad, väikesemahulised remondid ja renoveerimised), kus omanik loodab oma jõududega hakkama saada. Kuna seadus üksikelamu ehitamise puhul Majandustegevuse Registris (MTR) registreeritud omanikujärelevalvet ei nõua, otsustavad omanikud selle koha pealt kokku hoida.

Kokku hoidma kiputakse ka projekti arvelt. See on aga ehituse alustala ? kui pole korralikku projekti, pole ka loodetud tulemust.

Sagedased on juhtumid, kus tellijad ehitajat liialt usaldavad. Ollakse veendumusel, et ehitaja on spetsialist ning tema ajab asjad korda. Unustatakse, et paljude firmade ajalugu on väga lühike ja paljude oma kahjuks jääbki lühikeseks. Tihedas konkurentsis püütakse kõikvõimalike võtetega kasumit teenida, sealhulgas tellijat pettes. Seetõttu on projekti kõrval väga oluline ehitusleping, mis määrab poolte õigused ja kohustused ning määratleb lepingu objekti. Lepingus peavad kindlasti sisalduma viited projektile, kvaliteedinõuetele, millele valmiv ehitis peab vastama (levinuim on Soome RYL), kõikidele lisadele (nt eskiisid, kaetud tööde aktid ja maksegraafik). Lisaks oleks otstarbekas lepingus viidata ehituse töövõtulepingu üldistele tingimustele, mis saadaval Ehitusettevõtjate Liidus.

Kindlasti soovitan enne ehituslepingu sõlmimist tutvuda ettevõtte taustaga. Esimese asjana tuleb kontrollida ettevõtja olemasolu Majandustegevuse Registris, alles seejärel peaks vaatama hinda. Odavaima pakkumise tegija pole tingimata parim. Uurida võiks ka ettevõtte finantsolukorda ning tutvuda varasemate objektidega. Ehituse algstaadiumis kokku hoitud raha kulub tavaliselt ehituse käigus tekkivate probleemide lahendamisele ja pahatihti veel mitmekordselt.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:23
Otsi:

Ava täpsem otsing