Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Vale kohupiim võib seinalt kooruda
Kuigi naturaalvärvid kodus on igati tervise- ja loodusesõbralik lahendus, ei ole nendega töötamine siiski ülimalt lihtne, nagu sageli ekslikult arvatakse.
Vastupidav traditsiooniline liimvärv sobib hästi näiteks lagedele. Seintele mõeldud liimvärvile lisatakse tugevadajateks teisi naturaalseid liimaineid ja õlisid. Liimvärv kaitseb hästi ka maja konstruktsiooni, sest see on difuusne ehk hingav. Värvi jäägid võib julgelt kas või kompostihunnikusse valada. Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskuse projektijuhi Tõnu Mauringu sõnul ei ole liimvärv pesemiskindel, ent see pole alati vajalikki: ?Ka tapeeti me ei pese ? see on ju nii olnud väga paljudes ajaloolistes hoonetes. Kui inimestelt küsida, ega nad siis väga hästi ei suuda meelde tuletada, millal nad viimati oma korteri seinu pesid. Hoopis huvitam on mõelda, et ülikõva värvikihi asemel on seinas värv, mida saab hästi uuendada,? räägib Tõnu Mauring. ?Põhjalikum uuendus võib tähendada ka seda, et vanad värvikihid pestakse svammi ja sooja veega seintelt maha ja alustatakse värvimisega uuesti. See võib olla oluline, kui eelmine ruumi kasutaja on olnud suitsetaja ning taolist lahendust on proovitud haiglates, kus steriilsus on väga tähtis.?
Kaseiinvärvide plussiks on tugevus. ?Selle traditsioonilise seinavärvi retseptid on 800 aastat vanad, neid osati väga hästi kasutada ka eelmise sajandi alguse Eestis,? jutustab Tõnu Mauring. ?Aga töö nõuab värvijalt kogemusi. Heledama tooni värvimisega saab veel hakkama, aga tumedam pind nõuab head kogemust. Värv kipub kiiresti kuivama ja sein võib jääda ebaühtlane. Selle vältimiseks tuleb värvida kiiresti, mõnikord ka seina enne alt niisutades. Töö käib pintsliga, mis võib olla harjumatu. Probleemid kipuvadki pahatihti ilmnema just suuremate pindade puhul,? räägib Tõnu Mauring.
?Väga tähtis on õige krundi valik. Uutel pindadel, nt kipsplaadil, piisab tavaliselt kaseiinkrundist, vanade krohvipindade restaureerimisel võib vaja minna ka õlikrunti, mis teeb pinna vajalikul määral tugevaks ja väldib roosteplekkide läbitulemise. Krunt ongi kvaliteetse pinna saamise üks peamisi eeldusi,? selgitab Tõnu Mauring. ?Peab ütlema ka seda, et suurtes kogustes värvi ise kokkusegamisega ei saada sageli hakkama. Väga tähtis on juba ka lähteainete kvaliteet, segamise ühtlus, temperatuurid.?
Kõige lihtsamal lubikaseiinvärvil on kaks komponenti ? lubi ja kaseiin, ning kui inimene need kvaliteeti tundmata kokku segab, võib üllatus olla suur: nõu põhjas kivinenud sete ja peal vesi, pintsli peale ei ole midagi võtta. Kui see seinas ei püsi või kriidib, on hea värvi maine rikutud. Kõrval võib värv oskaja käes anda kõrgelt hinnatava tulemuse.
Ka kohupiima omadused on tähtsad. Kaseiinvärvi valmistamiseks sobib tavaline lahja kohupiim, nagu turul müüakse. ?Poest saadav kohupiimapasta ei ole värviks hea,? paneb Mauring südamele. ?Ka lubjaga värvid on kapriissemad, seepärast sobib algajale booraksit sisaldav variant.?
Kõikide liimvärvide juures on tähtis, et kaetav pind oleks kuiv ja puhas. Niiskesse madala temperatuuriga ruumi nagu kelder taolised värvid ei sobi, sest liimaine on orgaanilist päritolu. Selleks on mineraalse sideainega värvid.