Venemaa-Euroopa Liidu lepe kaotab topelttollid

Tõnis Arnover 28. aprill 2004, 00:00

?Euroopa Liidu ja Venemaa vahelise partnerlus- ja koostöölepingu (PCA) laienemine kõigile uutele ELi liikmesriikidele aitab Venemaal ära kasutada kõiki koostöövõimalusi, mida uus suurem EL pakub,? ütles Euroopa Komisjoni välisasjade volinik Chris Patten. Tema hinnangul on ELi laienemine kasulik nii ELile endale kui ka tema naabritele, sealhulgas Venemaale. Paranevad kaubandustingimused soodustavad poolte majanduskasvu. ?Loodame, et pooled protokolli kiiresti ratifitseerivad,? märkis Patten.

Eile allkirjastatud protokolli kohaselt kohustusid EL ja Venemaa käesoleva aasta 1. maist rakendama ELi ja Venemaa vahelise partnerlus- ja koostööleppe sätteid Eesti jt uute liikmesriikide suhtes. Sellega kaovad Eesti toodetele seni rakendatud kahekordsed enamsoodustusre?iimi tollitariifi määrad, mis Venemaa oli kehtestanud 1995. aasta 1. maist.

Topelttollide mõjul on kahe riigi kaubavahetus tublisti kokku kuivanud. 1994. aastaga võrreldes on Eesti eksport Venemaale praegu ligi poolteist korda väiksem, kuigi Eesti kogueksport on sama ajaga ligi neli korda kasvanud. Venemaa eksport Eestisse on topelttollide ajal kasvanud alla kahe korra, samal ajal kui Eesti impordi üldmaht on kasvanud üle nelja korra.

Eesti Moskva saatkonna andmetel on Eesti ettevõtjate huvi Venemaa vastu viimasel ajal suurenenud ja kasvab ELi laienedes veelgi. ELi maadesse (koos liituvate riikidega) läheb pool Venemaa ekspordist ja suur on osakaal ka impordis. Samas on need riigid sõltuvad Venemaa gaasist ja majandussuhted muutuvad üha tähtsamaks.

Maailmapanga andmetel on Venemaa lähiajal üks vähestest jätkusuutlikest ja arvestatava majanduskasvuga riikidest. Uusi võimalusi avab ja senisest stabiilsema keskkonna loob ettevõtjatele ka WTOga ühinemise nõuete täitmine ja administratiivse suutlikkuse suurenemine riigis. Eesti on ELi idapiiril asuv riik, kus on olemas nii logistilised võimalused kui ka oskusteave äritegevuseks Venemaal, teatas saatkond.

Eile allkirjastatud protokoll vajab ratifitseerimist lepingupoolte parlamentides, mistõttu protokolli sätteid rakendatakse alates selle aasta 1. maist ajutiselt. Protokoll jõustub pärast seda, kui pooled on teavitanud teineteist protokolli jõustamiseks vajalike siseriiklike protseduuride läbiviimise lõpetamisest.

Eesti välisministeerium palub ettevõtjatel end informeerida, kui protokolli allkirjastamise ja selle rakendumise vahelisel ajal tekib probleeme näiteks ELi ja Venemaa tollipiiril. Niisuguseid probleeme võib tekkida näiteks juhul, kui Venemaa võimud ei ole piisavalt kursis Eesti ja Venemaa vahelise kaubandusre?iimi muutustega.

ELi ja Venemaa partnerlus- ja koostööleping sõlmiti 1994. aastal ning see jõustus 1. detsembril 1997. See on raamleping, mille alusel EL ja Venemaa arendavad kaubandus-, majandus-, õigus- ja kultuurialast koostööd. Oluline element lepingutes, nagu ka ELi suhetes kolmandate riikidega laiemalt, on inimõiguste kaitse.

Samasugused lepingud on Euroopa Liidul 11 SRÜ riigiga. Enamik neist on praeguseks nõustunud laiendama lepingut ELiga liituvatele riikidele.

Eesti suuremad pangad on taas kanda kinnitamas Venemaal, kus pärast kriisi kuus aastat tagasi oli tegevus ajutiselt ooteseisundis.

Hansapangal ja Ühispangal on praegu Venemaal tegevad liisingufirmad, ent käib pinna sondeerimine pangategevuse alustamiseks. Teema olulisust näitab tõsiasi, et Venemaal tegeleb panga ostmisega Hansapanga grupi juht Indrek Neivelt isiklikult.

?Venemaa on suurim Eesti naaberturg pärast Euroopa Liitu, mille osaks me loetud päevade pärast saame,? kommenteeris Venemaale laienemise plaane Ühispanga president Ain Hanschmidt.

Ta lisas, et samal ajal on Venemaa osa Eesti väliskaubanduses otsesele statistikale tuginedes väike ? Vene-suunaline eksport moodustab vaid 3,9% Eesti koguekspordist ja 8,6% koguimpordist. Need numbrid on vastavalt võrreldavad ekspordiga Leetu ja impordiga Rootsist.

?Võrreldes riikide suurusi, näeme, et Venemaa on alaesindatud meie väliskaubanduses,? märkis Hanschmidt. Võrdluseks, Soome ekspordist moodustab Venemaa 7,5% ja impordist 12%.

Hanschmidt ütles, et Eesti valitsuse suund Euroopale on olnud õige. ?Kuid nüüd, kus me oleme saamas Euroopa Liidu liikmeteks on ehk aeg seniseid seisukohti pisut revideerida ja tunnistada endale suure ja kiiresti areneva naabri olemasolu,? märkis ta.

Ober-Haus Kinnisvara tegevjuhi Hindrek Leppsalu sõnul on Eesti kinnisvarafirmade võimalik laienemine Venemaa turule lähiaastate teema. Samas tõdes Leppsalu, et Venemaa pole enam mingi uudismaa ja konkurents on seal väga tihedaks muutunud. Ainuüksi Moskvas on korraga kavandamisel sada uut ostukeskust.

Leppsalu sõnade kohaselt on Venemaal praegu hoo sisse saanud äripindade ehitus sarnaselt meie mõne aasta taguse ajaga, elamuehituse buum on alles tulemata, kuid see saabub koos elatustaseme tõusuga mõne aja pärast. ?Kulud turule sisenemiseks on seal kõrged ja riskid alati olemas, nii et esimene viga võib jääda viimaseks,? rääkis ta. Ober-Hausi tegevuspiirkond piirdub Leppsalu sõnul praegu euroliiduga liituvate riikidega, kuid edaspidi on plaanis ka Venemaale ja Ukrainasse minna.

Kinnisvarafirmade liidu tegevdirektor Tõnis Rüütel ütles, et Eesti astumine Euroopa Liitu vähendab subjektiivset riski Venemaale minekul, sest see lisab meile väärikust ja annab tuge. Esialgu on tema sõnul tegu rohkem koostööprojektidega siinsete ja Vene kinnisvarafirmade vahel klientide vahendamisel, kuid edaspidi, kui Vene turg stabiliseerub, ei saa välistada ja Eesti firmade kohale minekut.

Venemaal on edukamad need, kes on ka pärast sealset kriisi turule püsima jäänud. Ülejäänutel on turule sisenemine raske, sest Vene turg on täis kohapealseid ettevõtjaid.

Venelased kasutavad oma turu kosumise kirjeldamiseks terminit zamestsenije, mis tähendab asendust. ?Sellist aega Venemaa ekspordis, nagu oli enne Vene kriisi, enam ei kordu,? märkis Venemaa äri asjatundja Raivo Vare. Kuigi ka varem olid tollid Eesti kaupadele, oli enne kriisi olukord teine. Põhjus ongi selles, et Venemaa on vahepeal kõvasti kosunud. Importkaup on asendunud oma kaubaga.

Venemaale on jätkuvalt kaupa müünud Baltika. Ettevõtte juht Meelis Milder ütles, et Venemaa majandus kasvab kiiresti. ?See on 144 miljoni elanikuga turg, 13 miljonilinna, 2002. a. andmetel oli rõivaturg üle 12 miljardi USA dollari,? lisas ta. Baltika on Venemaal koostöös oma hulgimüügi partneriga esindatud üle kümne aasta ja selle jooksul üle elanud nii tõuse kui ka langusi. Baltika oli üks vähestest, kes pärast rublakriisi Venemaalt ei lahkunud.

Eesti kapitalil põhineva Euroopa juhtiva montaa?ivahtude ja hermeetikute tootja OÜ Krimelte jaoks on Vene turg üks olulisemaid sihtturge. Ettevõtte juht Jaan Puusaag ütles, et Vene turg ei tähenda ammu enam liitrite kaupa viina joomist ja muret, kuidas raha kätte saada. ?Kümne aasta jooksul on olnud ainult üks juhtum, kus raha kättesaamisega on olnud probleeme,? ütles Puusaag.

Vene turg on Puusaagi sõnul selgelt kasvav turg. Eesti eeliseks võrreldes lääne konkurentidega on Venemaa puhul keele ja kultuuri tundmine.

Krimelte on osalenud neli aastat ehitusemessidel Moskvas ja märganud seda huvi ja haaret, mida idaturg pakub. Üks asi on Venemaa Moskvast Habarovskini, teine asi kliendid Usbekistanist, Kõrgõzstanist ja Kasahstanist, kes kõik neil messidel käivad.

Eesti hotellid on huvitatud Vene turistide arvu kasvust, sest venelane annab kergemini raha välja kui mõne muu rahvuse esindaja, ütles turismifirmade liidu tegevjuht Kersti Kont.

Päeva kohta kulutab keskmine Vene turist küll vähem kui teistest riikidest pärit turistid (viimase nelja aasta keskmisena 723 krooni), kuid kuna Vene turist viibib Eestis suhteliselt pikalt, kulutab ta kokkuvõttes rohkem kui enamik Lääne-Euroopa ja Põhjamaade turiste (ligi 8000 krooni). Näiteks ostudele kulutavad nad üle poole Eestis kulutatud rahast, ostusumma poolest jäävad nad alla vaid Põhja-Ameerikast pärit turistidele.

Vene turu peale spetsialiseerunud Estintouri juhatuse esimees Aleksander T?erepkov lausus, et võrreldes varasemate aastatega on Vene turistid hakanud Eestis viibima kauem, mis on kasulik hotellidele ja kaubandusele.

Kui 1990. aastatel moodustasid Venemaalt Eestisse reisinute hulgas suurema osa sugulaste ja tuttavate külastused ning puhkusereise oli vähe, siis pärast 2000. aastat on märkimisväärselt kasvanud huvi Eesti kui puhkusesihtkoha vastu.

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse Turismiagentuuri andmetel on sugulaste või tuttavate külastamine Eestisse reisimise peamiseks eesmärgiks umbes 45 protsendile, puhkusereis veerandile ning tööreis 20 protsendile Venemaa turistidest. Venemaalt saabunud turistid reisivad Eestis ka suhteliselt palju ringi.

Saabumiste arvult on Venemaalt pärit külastajad Eestis 3. kohal Soome ja Läti elanike järel, moodustades 9% Eestisse saabunutest.

Vaatamata turismi hoogustumisele ei ole näiteks Estonian Airil praegu plaanis Venemaa suunal oma tegevust laiendada. ?Ehkki lendamine liinil Tallinn?Peterburi võiks inimestele huvi pakkuda, on see hetkel võimatu nii Eesti-Vene lennundusleppe kui ka sobiva lennukitüübi puudumise tõttu,? teatas Estonian Airi president Erki Urva.

Vene turg on lennufirma jaoks praegu suhteliselt väikese tähtsusega. Eelmisel aastal lendas Tallinna ja Moskva vahel alla 7 protsendi kõigist liinilendude reisijaist ja Venemaa müük moodustas vaid 2 protsenti käibest. Liin ei hiilga praegu ka suure kasumlikkusega, märkis Urva.

Venemaa veod on praegu ainsad, mille puhul transpordifirmadele midagi taskupõhja jääb, teistel turgudel tullakse vaevu ots otsaga kokku, lausus Viru Transi juhataja Tõnu Laanemets.

?Vene turg areneb kiiresti ja kogu maailm mängib praegu selle peale,? rääkis Läänemets, kelle sõnul mõjutab topelttollide kadumine transpordifirmade tegevust positiivselt.

Viru Transi välisvedudest moodustab Venemaa praegu umbes poole, põhiliselt veab firma Venemaale ehitusmaterjali.

Tõnu Laanemetsa sõnul on kiirenenud Venemaa piiri ületamine. Tema sõnul tuleb nüüd autojuhtidel tollis oodata keskmiselt poolteist päeva ja vahel saab isegi ühe päevaga hakkama.

Eelmisel aastal tegid Eesti autovedajad Venemaale ligi 25 000 vedu. Iga aastaga suureneb Venemaa-vedude hulk umbes tuhande võrra.

Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni eksperdi Anu Viksi sõnul on Vene toll asunud ennast reformima ja nüüd on takistusi märksa vähem kui mõni aasta tagasi.

Eesti vedajatelt ostavad teenust ka paljud lääne firmad, sest eestlastel on Venemaaga suhtlemisel pikaajaline kogemus, märkis Viks.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:23
Otsi:

Ava täpsem otsing