Eestil tuleb oma logistilist võimekust tõsta

Läänemeri on riike ühendav strateegiline veokoridor, seetõttu määrab laevaliikluse efektiivsus, meie sadamate läbilaskevõime ning logistiline infrastruktuur Eesti logistilise konkurentsivõime. Et Läänemerest on saamas euroliidu sisemeri, konkureerivad kaubaliikluse tõmbekeskused omavahel veelgi teravamalt.

Praegu käib ligi 2/3 Venemaa ekspordist ja 3/4 impordist üle riigi lääne- ja edelapiiri ning ca 40% Vene väliskaubandusest liigub mööda Läänemerd. Samas on 97% Eestit läbivast transiidist Vene raudteetransiit. Läänemere piirkonna tähtsamad kaubasadamad käsitlevad aastas kokku ligi 400 mln t erinevaid kaupu. 2002. aastal oli nafta ja naftasaaduste veomaht Soome lahel 70 miljonit tonni, prognooside kohaselt kasvab see 2010. aastaks 130 miljoni tonnini. Veomahtude kasv Läänemerel jätkub ilmselt kuni Murmanskit läbiva vedelkütuste ekspordikanali valmimiseni.

Läänemerel toimub suurima mahuga kaubavedu Saksamaa ja Venemaa vahel. Eestil on sellel suunal transiidi teenindamiseks ülisoodsad positsioonid, sest Venemaa sadamate läbilaskevõime ei võimalda praegu laevaliikluse korraldamist Saksamaalt otse Venemaale ning venelastel on talvel probleeme sadamate ja mereteede jäävabana hoidmisega. Ilmselt ei suuda Vene sadamad veel lähema 5-6 aasta jooksul kõiki oma ekspordi- ja impordivooge piisavalt teenindada ning seetõttu võistlevad Soome, Eesti, Läti ja Leedu sadamad ülejäänud kaubavoo pärast.

Lähitulevikus teravneb konkurents Venemaa transiidivoogude teenindamiseks eelkõige Lõuna-Soome ja Eesti sadamate vahel. Kuna EL loob Läänemere riikidele sarnased konkurentsitingimused, saavutavad eelise sadamad, kes mõõduka hinnataseme ning ausa konkurentsi juures suudavad pakkuda stabiilset, usaldusväärset ja kvaliteetset teenust.

Kesk-Euroopasse suunduvate kaupade transiidis on lähitulevikus tõusmas Poola osatähtsus. Gdanski ja Gdynia sadamate valmides on Läänemere laevaliikluses Rostocki ja Lüübeki kõrvale tekkimas uued võimsad veokanalid, sest Poola investeerib nimetatud sadamate läbilaskevõime suurendamisse ja infrastruktuuri.

Soome on Venemaa kaubanduspartnerina saavutanud Balti riikide ees suure edumaa. Alates 2002. aastast on ainuüksi autotranspordiga veetud Soomest Venemaale ligi viis korda rohkem kaupu kui Eestist ja kaks korda rohkem kui Lätist. Veelgi drastilisemad on vastavad näitajad Venemaa ekspordivooge võrreldes ? Soome on veetud 12 korda enam kaupu kui Eestisse ja üheksa korda enam kui Lätti. Kuna Venemaal on maanteedevõrk viletsas olukorras, liikluskorraldus nõrk ning veoste turvalisus madal, pole lähiajal siiski sellel suunal oodata autotranspordi mahtude hüppelist kasvu.

Soome sadamaid läbis möödunud aastal tunduvalt rohkem Vene transiitkauba konteinereid kui Balti riikide sadamaid kokku. Soomlased on edukad erinevate lisaväärtus- ja jaotusteenuste pakkumise toel.

Euroopa majandusruumis on Eesti eelis logistiliselt väga atraktiivne asukoht. Eestil ja Lätil on Venemaa transiidi teenindamisel tunduvalt soodsam geograafiline positsioon kui näiteks Soomel või Leedul. Kui Läti geograafiline asend Venemaa transiidiväravana on parim Moskva ja Kesk-Venemaa suunal, siis Sankt-Peterburgi ja mujale Loode-Venemaale kulgeb lühim tee läbi Eesti.

Soome riigiametnike arvates ei suuda Balti riigid lähiaastatel nõrgalt arenenud infrastruktuuri tõttu Venemaa transiidivoogude teenindamisel Soomele siiski teravat konkurentsi pakkuda. Selle arvamuse muutmine on Eestile tõsine väljakutse. Vene konteinertransiidi edukaks teenindamiseks oleks Eestil vaja kiirelt elimineerida kõik poliitilist laadi tõkked ning sõlmida lepingud, mis avavad tee konteinerite integreeritud transpordivõrgustiku rajamisele. Samuti tuleb igati tagada, et ei korduks taas 2003. aasta talve probleemid Eesti sadamate ja laevateede jäävabana hoidmisega.

Autor: Ain Tulvi